Tänane Virumaa Teataja käsitleb paari peksujuhtumit Võsul.
Juhtkiri: Molliandmise paratamatus
24. august 2010, 08:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aga anname endale aru, et see on vaid osake vägivallast, mis avalikkuse ette jõuab, kuid mis meid pidevalt ümbritseb.
Näiteks statistika järgi on Rakvere isikuvastaste kuritegude poolest ühe inimese kohta Eestis kolmandal kohal. Head lugejad, kas te tunnetate seda?
Tegelikult ju mitte. Üldise arusaama järgi on Rakvere kena rahulik väikelinn, kus ei kola erilisi bandesid, ei ole suuri vastasseise rahvuslikul pinnal ega tulda niisama kallale.
Tõenäoliselt on kodusel inimesel üsna raske peksa saada, kui tal muidugi peres vägivaldseid liikmeid ei ole. Seevastu inimene, kes on vähegi aktiivsema eluhoiakuga ning palju ringi liigub, võib ikka pahandustesse sattuda.
Sageli on peksmisest innustunud noored, enamasti toimub see alkoholi mõju all. Aga ei ütleks, et see on ainult Võsu või Rakvere probleem.
Jalutades kõige kuumemal suveperioodil mööda Pärnu promenaadi, võis kuulda vastutulevate noorteseltskondade öistest seiklustest.
Enamasti räägiti kellegi peksmisest või joomisest.
Samal ajal kui neiud pajatasid sellest, kuidas nad ei julgenud võõralt kokteili vastu võtta, kartes, et sinna on midagi puistatud, meenutasid mehepojad molliandmise põhitõdesid.
Kui öösel tulevad teile vastu kolm rollerikiivrit kandvat noorsandi, siis võite mürki võtta selle peale, et nad arutavad, kui hea on kiivriga kedagi läbi klohmida.
Küsimus on selles, kui palju jätkub politseil jõudu vägivallatsejatele vastu seista, kui palju on võimalusi ja tahtmist ööklubide omanikel nendega võidelda ja kui palju jätkub kodanikujulgust kaasinimestel.