Kas jõulupuu traditsioon sai alguse Eestist?

Kas jõulupuu traditsioon sai alguse Eestist?

FOTO: Aarne Mäe

Just Sagadis oli läinud aastal suur näitus jõulupuust ja selle ajaloost. Meenutagem, et fakt, nagu oleks Eesti jõulukuuse püstitamise traditsiooni sünnimaa, pole üheselt tõestatav. Kui Mustpeade Vennaskond 14. sajandi lõpul Tallinnas pidu pidas (aastas oli neid mitu, suuremad jõulude ja vastlate ajal), oli neil kombeks oma Pika tänava majast vedada kuusepuu raekojaplatsile, panna see seal püsti, põlema pista ja selle ümber tantsida. Tava polnud seotud ei piibli ega Kristuse sünniga, pigem tähistati sellega talvist pööripäeva ehk valguse võitu pimeduse üle.

Komme muutus 15. sajandi algupoolel, kui kuusepuud ei pandud enam põlema, vaid selle ümber ainult tantsiti. Baltisakslaste arvates võib 1441. aastal Tallinnas raekojaplatsil püsti pandud kuuske pidada esimeseks jõulupuuks, mustpeadel oli kuuse üles seadmise komme ka vastlate ajal.

Meie jõulupuu püstitamise traditsioon on saanud alguse Saksamaalt, kust see baltisakslaste vahendusel on siia jõudnud. Umbes 18. sajandi lõpus hakati kuuske laialdasemalt püsti panema, aga siis juba kui jõulupuud.

19. sajandi esimese veerandi alguses jõudiski jõulupuu linnakodudest maamõisatesse, kus oli palju ruumi, mis võimaldas tuppa tuua suure kuuse, mille külge riputati palju värvilisi ehteid. Jätkuvalt olid ehetena kasutusel maiustused.

Mõisa kaudu jõudis jõulupuu taludesse, mõisakoolidesse ja kirikusse. Et kasinust näidata, ei kaunistatud kirikus puud muud moodi kui ­ainult küünaldega. Kuuse tallu jõudes tõrjus see varasemalt jõuludeks tuppa toodud õled sealt välja.

Üsna levinud oli kuusepuu nööriga lakke rippuma tõmbamine või siis tehti suurde pinki auk ja kuusk pandi sinna püsti.

Eestis toodi suur jõulupuu 1928. aastal Tallinna raekojaplatsile, mis tekitas tohutu sõja. “Mille peale on hakanud linnavalitsus raha raiskama,” hädaldati ajakirjanduses. Selle tõttu pandi järgmine avalik jõulupuu Tallinnas üles alles 1935. aastal, aga siis juba Vabaduse väljakule, mitte raekojaplatsile. Tartus juurdus avaliku jõulupuu tava tunduvalt kiiremini ja paremini, sest ülikoolilinnas suurt vastuseisu ei olnud, kuigi esimene puu pandi seal püsti mõni aasta hiljem kui Tallinnas. 1930. aastate lõpus olid jõulupuud teisteski suuremates linnades.

Peatselt alustas võidukäiku kunstkuusk, samuti on kasutatud jõulupuuna nulge, lehiseid ja muid puid.

    Tagasi üles