Lauri Salumäe: Mida teha tormikahjustustega metsas

, Rakvere Metsaühistu juhatuse esimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lauri Salumäe.
Lauri Salumäe. Foto: Tairo Lutter / Virumaa Teataja

Maakonnas möllas 8. augusti õhtul äikesetorm, milles tuule kiirus oli kohati üle 30 m/s. Tormi liikumistee oli sirgjooneline – suhteliselt kitsas koridor suunaga otse lõunast põhja. Tormi teekonna sisse jäid Rakke, Väike-Maarja ja Haljala, Rakverest möödus torm natuke lääne poolt. Üldiselt jäi tormialasse suuremas osas põllumaa, mis eriti kahjustada ei saanud.


Metsades tekkis kahjustusi nii tormiheite kui tormimurru tõttu. Tormile pidasid paremini vastu tihedamad metsad, kus metsaservad on raiest puutumata ja mets ise liigselt hõrendamata.

Peamiselt said kahjustada liigselt hõredaks raiutud metsad ja tüvemädanikuga puud. Seega tegi torm justkui sanitaarraiet, mille eesmärk ongi kahjustustega puude väljaraie.

Tormituul oli suhteliselt tugevam ja metsa tormikahjustused suuremad Kandlest Eismani, sealkandis on ka peamiselt metsamaastik ja puude juurestik rohkem pinnapealne märjema maa tõttu.

Metsaomanike mure on nüüd mahalangenud puude koristamine ja otsustamine, mida teha kahjustatud metsaga edasi.

On oht, et puit saab metsas lamades seenhaigustest kahjustatud ehk palgipuu muutub kvaliteedi halvenedes küttepuuks. Selline oht on valdavalt tormimurrul.

Tormiheite puud on veel osaliselt juuripidi maapinnaga seotud ning seetõttu seente levik puidus rohkem takistatud.

Praegu on õhutemperatuur sügise saabumisega langemas ja õnneks on maapinnas ja puudes vähem niiskust, sest suvel on olnud vähe sademeid.

Üraskite tegevuseks on aeg samahästi kui läbi, küll aga järgmisel kevadel on suurepärased tingimused nende levikuks, juhul kui tormikahjustatud okaspuu vedeleb ikka veel metsas.

Kui metsaomanik asub nüüd tormist kahjustatud puid välja tooma, siis on selleks aega kuni kevadeni, ilma et oleks oodata olulist puidu kvaliteedi langust.

Aega on siiski vaid neli kuud väljavedamiseks, kuna talvel võib olla raske midagi teha lumikatte tõttu.

Kuna suvekuumus on möödas ja metsas putukaid vähem, siis saaks metsaomanik vaevata minna metsa vaatama. Metsaseadus ütleb, et kahjustuse korral tuleb metsaomanikul esitada keskkonnaametile (Rakvere, Kunderi 18) kahjustuse metsateatis.

Kui metsas on maha langenud vähemalt üle poole puudest, siis oleks mõistlik koos kahjustuse metsateatisega teatada plaanist teha lageraie. Kui metsas on maha langenud väiksem osa puid, siis tuleks keskkonnaametile teatada plaanist teha sanitaarraiet.

Praegu on puidu kokkuostuhinnad tavalised turuhinnad, ei ole teada olulisi puiduhinna langusi, seega ei ole oodata seeläbi kahju saamist. Küll aga võib saada kahju tormimurru puude tegemisel tüve tormipragude pärast, mistõttu võib saeveski välja praakida osa palke.

Seega tuleks pragudega puud järgata paberipuuks olenemata puu jämedusest, paberipuu hinnad on praegu soodsad.

Et aastatega on süvenenud raietöö tegijate puudus, siis on arvatavasti oodata raietöö teenuse hindade tõusu.

Siinkohal oleks noormeestel, kes ei karda rasket metsatööd teha, soodne võimalus leida omale töökoht praegusel masu ajal.
 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles