Sihtasutus Virumaa Muuseumid taotleb Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt (EAS) 9,6 miljoni krooni suurust toetust, et Rakvere linnus soojustada ja võtta külastajaid vastu aasta läbi.
Rakvere linnus tahab avada uksed aasta ringi
SA Virumaa Muuseumid juhataja Ants Leemets ütles, et rahataotluse esitamisel oli päris mitu põhjust. Kõige olulisem neist on see, et Rakvere linnust saaks lahti hoida aasta ringi ja igaüks võiks sinna soovi korral sisse astuda.
Praegu on linnus talvehooajal avatud vaid ettetellimisel.
Leemetsa sõnul on tähtis linnuse soojustamine. “Kõikides ruumides on vajalik põrandaküte, et külmemal ajal oleks mugavam nii töötajatel kui külastajatel,” ütles ta.
Pidev etendus
SA Virumaa Muuseumid juhi sõnul on kavas tõsta ka linnuse atraktiivsust külastajate jaoks. “Mõte on selles, et kui inimene linnusesse siseneb, satub ta justkui käimasolevasse keskaegsesse etendusse,” jutustas sihtasutuse juht.
Ta lisas, et kõik linnuse töötajad vajavad vähemalt 170tunnist koolitust.
“Koolitus annab oskuse ratsutada, teadmisi võitluskunstist, keskaegsest tantsust,” loetles Leemets mõningaid töötajate jaoks tarvilikke oskusi-teadmisi.
Tekib valikuvabadus
Leemetsa sõnul tekib külastajatel tulevikus valikuvabadus. “Inimene saab piletit ostes kaasa kas rohelise või punase märgi. Roheline märk tähendab, et külastaja näeb meelsasti, et teda linnuses ja selle õuel toimuvatesse tegevustesse kaasatakse, punase märgi omanik segamist ei soovi ja tahab rahulikult ise ringi vaadata,” selgitas ta.
Ning tõi näite, et kui parajasti on käsil kas või palgasõdurite õppus, võib külastajagi korraks sõjameheks kehastuda ja relvade kasutamist proovida.
SA Virumaa Muuseumid ajalooliste projektide juht Uno Trumm ütles, et etenduse idee on linnuse keskaegset väärtust rõhutada.
“Kui meil on keskaegsete mõõkade näitus, siis saame näidata, kuidas nendega võideldi, ning inimestele lihtsamaid mõõga kasutamise võtteidki õpetada. Samuti on tore, kui külastajad näiteks oma silmaga näeksid, kuidas tallipoiss hobuseid puhastab ja loomi toidab,” kirjeldas Trumm.
Tema sõnul toimivad need asjad mõningal määral juba praegu, kuid kavas on huvipakkuvate tegevuste hulka suurendada ning külastajad keskaegse eluolu keskele viia iga päev.
Ants Leemetsa sõnul taotletakse raha ka selleks, et vabaneda puudustest. “Tsemendi ja betooni jäänustest, mis keskaegse miljööga kuidagi kokku ei sobi, on vaja lahti saada,” ütles ta.
Uno Trumm selgitas, et 1970. aastatel kasutati seinte ja müüride renoveerimisel betooni, mis nüüd tahetakse katta lubikrohvi ja mördiga. Samuti vajavad uuenduskuuri näiteks konvendihoone laed.
Uno Trumm arvas, et Rakvere linnus areneb ja muutub atraktiivsemaks ka siis, kui EAS projekti ei rahasta, kuid see teeb arenemisvõimalused oluliselt keerulisemaks.
“Uuendusi teeme tegelikult linnuses pidevalt. Aga suuremaid ettevõtmisi peame siis hoopis teistmoodi ja väiksemas mahus kavandama ning kindlasti võtab nende teoks tegemine palju rohkem aega,” nentis Uno Trumm.