Kiri: Seekord valisin Raja poe ...

Allan Jaakus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Hiline õhtutund, paotan külmiku ust ja selgub, et pean veel poodi ruttama. Sean sammud Raja poodi. Et inimesel on aastate jooksul välja kujunenud omad eelistused, ma ei varjagi – Raja poes müüakse liivarõngaid, no on lihtsalt head, ka sinna juurde pakutav ...

See muidugi ei tähenda, et ma Selveri ära põlgaksin. Seal on omad eelistused-valikud: võimalus valida näiteks mitme teenindaja vahel või, ennetades küsimust, sõnada esimesena “täna partnerkaarti kahjuks kaasas ei ole”. On ka kohti, kus ma enam ei käi, aga ehk leian kunagi uued võimalused.

Astun Raja poe uksest sisse. Üks alatine tubli teenindaja on taas letis, ka teised on siin väga abivalmid, kuid inimene valib ikka parima. Poe sulgemiseni pole palju jäänud. Haaran mahla, hommikuks kohvile värske rõõsa koore, mis on vist linna odavaim, ning kahese komplekti liivarõngaid. Oi, ühel korral liivarõngaid ei olnud, teenindaja vabandas siis ette ja taha ning võlus kuskilt, ma ei tea kustkohast, arvatavasti oma tagavaradest, ja ulatas mulle.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles