Juhtkiri: Töötute valikud

Foto: Peeter Langovits

Suvi tõi osale hakkajamatest töötutest võimaluse saada teenistust mõnel hooajatööl, nüüd sügise saabudes tulevad end töötukassasse uuesti arvele võtma tõenäoliselt sajad inimesed.

Kuigi Eesti majandus tasapisi toibub, ei ole sellega paraku kaasnenud tööhõive suurenemist. Eesti Panga ökonomistide hinnangul on praegune majanduskasv saavutatud põhiliselt töötajate koormuse suurendamisega, mitte ei ole palgatud uusi inimesi.

Uued töökohad saavad tekkida aga siis, kui suureneb ettevõtete tootmismaht ja kasvab välisnõudlus. Seda aga kiiresti ei sünni.

Töötukassa püüab omalt poolt aidata palgatoetusega, kuid sageli on selle abil loodud töökohad võrdlemisi ajutised. Küll kinnitas töötukassa nõukogu sel nädalal tänavuse lisaeelarve, millega suurendati 108 miljoni krooni võrra vahendeid tööturuteenuste tarvis.

Ehk siis pakutakse töökohtade loomiseks palgatoetust ja ettevõtluse alustamise toetust poole suuremas mahus, kui aasta alguses plaaniti.

Ligi poole kõigist Eesti töötuist moodustavad pikaajalised. Sageli on vakantsel kohal ette nähtud miinimumpalk, ning kui tööpaik asub elukohast kaugel, siis sõidukulud maha arvestades jääks inimesele kätte napp rahasumma ja nii otsustavad mitmed lihtsalt koju jääda.

Tihti on mõnegi töötu jaoks praegu saadavad toetused suuremad kui pakutav palk ning on majanduslikult mõistlik olla töötu. Näiteks statistikaameti andmete kohaselt nõustus 2009. aastal alla 5000kroonise brutopalga eest tööle minema 25,4 protsenti töötutest.

Muret teeb ka tendents, et üha rohkem noori jääb töötuks. Aga hariduse ja kogemuseta inimestel on kahtlemata kesised väljavaated.

Umbes kolmandik tööturule asujatest on ilma kutse- ja erialase ettevalmistuseta – 14 protsenti noortest ei jätka õpinguid peale põhikooli ja ligi kolmandik peale gümnaasiumi.

Nüüd uue õppeaasta eel on paslik südamele panna – noored, õppige!