Majanduse elavdamine ja euro tulek tõstavad inimeste investeerimisaktiivsust, kuid rahapaigutused kinnisvarasse, kulda, väärtpaberitesse ja muudesse rahaturuinstrumentidesse kätkevad endas kasusaamise lootuse kõrval ka riske.
Majanduse elavdamine tõstab investeerimisaktiivsust
Pärast mõne aasta tagust kinnisvaramulli lõhkemist on majade, korterite ja maa hind langenud olenevalt asukohast poole võrra või enamgi. Hinnad tunduvad kinnisvaraturul olevat atraktiivsed. Samuti näib kasvuruumi jätkuvat suure languse läbi teinud aktsiahindadel ja endiselt ostavad investorid kokku kulda.
Kuid asjatundjad soovitavad oma ostusoovid põhjalikult läbi kaaluda, enne kui investeerima hakata.
Kinnisvaraturul kannatlikkust
Pindi Kinnisvara juhatuse liikme Peep Soomani sõnul on praegu eelkõige mõistlik investeerida korteriturule ja looduskaunis kohas paiknevatesse suvemajadesse.
“Need varad on kogu aeg küllaltki likviidsed ja vajadusel on neid lihtne realiseerida. Turud arenevad ikka nii, et kõigepealt aktiveerub korteriturg,” selgitas Sooman.
Tema väitel on antud protsess juba ka käivitunud.
“Meie hinnangul tõusevad keskmiselt korterite hinnad järgmise kolme aasta jooksul vähemalt 30%, mis peaks rahuldama ka nõudlikku investorit,” prognoosis Sooman. Ta toonitas, et investeerimise eesmärgil vara soetamisel tuleb muidugi jälgida, et soetatav vara kõlbaks vajadusel välja üürida. Nii on võimalik vältida ka püsikulusid kas või kommunaalmaksete näol.
“Pikemaajaliselt ei tasu unustada ka elamumaade turgu, kuid sellist positsiooni valides tuleb igal juhul arvestada kolme- kuni viieaastase investeerimisperioodiga,” nentis Sooman.
Möödunud aastal algas kriisist räsitud maailma aktsiaturgudel elavnemine, mis on tänavu jätkunud, ja kosunud on ka investeerijate rahapaigutused Tallinna börsil.
Tulemuste hooaeg Tallinna börsil lõppes augustikuus, kui oma finantstulemused avaldasid kõik Tallinna börsiettevõtted.
“Võib öelda, et tulemused vastasid suurel määral ootustele, kuid oli nii üllatajaid kui ka meie prognoosidele allajääjaid.
Heade tulemustega tulid välja Silvano Fashion Group, Tallinna Kaubamaja ja Merko Ehitus,” kommenteeris LHV panga analüütik Nils Vaikla.
Analüütik toonitas, et investoril ei tule väärtpaberiturule investeerimisel mõelda mitte ainult oodatavale tulule, vaid arvestada ka võimalike riskidega.
“Lihtne reegel ütleb, et mida rohkem võib aktsia tõusta, seda suuremad on ka riskid aktsia kukkumiseks,” nentis Vaikla.
Kuigi ajalugu on näidanud, et pikas perspektiivis aktsiad tõusevad, esineb turgudel langusperioode.
“Selleks soovitan börsile raha paigutamist alustada kõigepealt väikestest summadest, et saada kätte nii-öelda turutunnetus ning et vigadest õppimine ei kujuneks ülemäära kulukaks,” kõneles Vaikla.
Analüütik lisas, et investeerimisportfellis ei peaks olema mitte ainult ühe-kahe sarnase ettevõtte aktsiad, vaid riskide hajutamise eesmärgil on soovitatav investeerida vähemalt viie erinevas majandusharus tegutseva börsifirma aktsiasse.
“Seeläbi kahaneb oluliselt võimalus, et näiteks kõigil viiel ettevõttel, mille aktsiate omanik investor on, peaks ühel ajal kehvasti minema,” selgitas Vaikla. Ta lisas, et tähtis on meelde jätta iga õppetund, veelgi parem on õppida ka juba kogenud investorite käest.
“Selleks soovitan lugeda investeerimisalaseid raamatuid ja külastada seminare,” ütles Vaikla.
Ohud jäävad
Tavid ASi nõukogu liige Meelis Atonen on maailmamajanduse arengusuuna suhtes ettevaatlikul seisukohal.
“Ehkki viimasel ajal on palju juttu majanduse elavnemisest, tuleb tõdeda, et maailmamajandust varitsenud ohud ei ole kuhugi kadunud,” ütles Atonen.
Ta selgitas, et viimaste aastate jooksul rakendatud valitsuste abipaketid on probleeme vaid edasi lükanud.
“Õigemini neid isegi suurendanud, sest võlad, nii riikide kui ettevõtete omad, on aja jooksul hüppeliselt kasvanud,” nentis Atonen.
Keegi ei tea, kuidas neid võlgu tasutakse. “Võib karta, et valitsustel ei jää pikemas perspektiivis muud üle kui tasuda võlgu inflatsiooni kaudu. Ei imestaks, kui mõne aasta jooksul näeme hüperinflatsiooni ning raha, nii euro kui ka dollari, aga ka väiksemate praegu kindlate valuutade väärtuse hüppelist vähenemist,” kommenteeris Atonen.
Tema sõnul on selles olukorras kuld üks kindlamaid investeeringuid.
“Viimased aastad on seda ka tõestanud. Ehkki pankade analüütikud on kulla hinda juba aastaid nimetanud rekordkõrgeks, kasvab kulla hind jätkuvalt, sest investorid kogu maailmas otsivad rohtu üha kasvavale inflatsiooniohule,” rääkis Atonen
Ta lisas, et kulda investeerimise ohtudest rääkides peab kindlasti mainima niinimetatud elektroonilise kulla peibutavat võlu
. “Samas ei ole mitte sugugi kõik elektroonilise kulla tooted reaalselt füüsilise kullaga kaetud ning ühel hetkel võib see omanikule kaasa tuua ebameeldiva üllatuse,” sõnas ta.
Meelis Atoneni hinnangul lähevad füüsilise kulla ja elektroonilise kulla hind lähiajal eri radu, kusjuures vaid füüsilise kulla hind kallineb jätkuvalt.
Võimalused
• Investeeritakse kinnisvarasse, väärtpaberitesse, toormetesse, väärismetallidesse, kunsti jne.