Ahju ehitamisest tuleb teavitada omavalitsust

Suitsu sisse ajama hakanud ahi reetis ohtliku korteri. Fotol olev ahjusuu on illustratiivne. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Alates 1. septembrist jõustunud uus tuleohutuse seadus kohustab väiksemate ahjude ehitajat oma tegevusest informeerima kohalikku omavalitsust ja päästeteenistust.

Ida-Eesti päästekeskuse järelevalveteenistuse juht Rivo Neuhaus rääkis, et uus seadus määratleb senisest selgemalt tahkel küttel töötava kütteseadme ehitamise.

Seda võib alates 2012. aasta 1. jaanuarist majandustegevusena teha vaid pottsepa kutsetunnistusega isik.

Üksikelamus, suvilas, aiamajas või muus väikeehitises võib enda tarbeks ahju teha ka ise, kuid eelnevalt tuleb see kooskõlastada kohaliku omavalitsuse ja päästeteenistusega. Neuhaus lisas, et omale küttekolde ehitamisel tuleb järgida kõiki tuleohutusnõudeid.

Veidrused maha

Varem kehtinud seaduse järgi pida­nuks inimene kodus keevitades või ketaslõikuriga lõigates väljastama iseendale tuletöö loa. Nimetatud nõue on kentsakas ja uues seaduses seda enam pole.

Neuhausi sõnul peaks uued lõkke tegemisele esitatavad nõuded rõõmustama eeskätt jaanitule imetlejaid. Jaanituld on lubatud nüüd teha nõrga tuulega ehk kui tuule kiirus ei ületa 5,4 meetrit sekundis.

“Selline muudatus oli igati mõistlik, sest saartel ja rannikul elavate inimeste võimalused tule süütamiseks tuule kiirusel kuni 1,5 meetrit sekundis olid väga piiratud,” selgitas Neuhaus.
Lõkke tegemisega seoses toob uus seadus sisse uue mõiste – lõkke diameeter. See oli vajalik selleks, et kui varem tehti 5meetrise diameetriga lõke majast 15 meetri kaugusele, siis oli kõik juriidiliselt korras, kuid nii suure diameetriga lõke võib oma soojuskiirgusega olla 15 meetri kauguselt puumajale juba ohtlik.

Seepärast sätestabki uus seadus lõkke diameetri. “Diameetri piirang ei anna võimalust lõket lõputult kõrgeks ajada,” selgitas Neuhaus.

Uue seaduse järgi peab alla ühemeetrise diameetriga lõke paiknema hoonest ja põlevmaterjalist vähemalt 8 meetri kaugusel ning tuleohtlikul ajal metsast vähemalt 10 meetri kaugusel.

Lõke diameetriga 1-3 meetrit peab olema hoonest ja põlevmaterjalist vähemalt 15 meetri kaugusel ja tuleohtlikul ajal metsast vähemalt 20 meetri kaugusel.

Need, kes soovivad teha lõket diameetriga üle 3 meetri või teevad lahtist tuld avaliku ürituse raames, peavad selle kooskõlastama kohaliku päästeteenistusega.

Metsamineku keeld

Uues seaduses on nõutud, et avaliku ürituse korraldamisel tuleb see kooskõlastada ka päästeasutusega. Neuhaus selgitas, et nõue on kehtestatud, vältimaks selliseid juhtumeid nagu Rakveres Tivoli Tuuri lõbustuspargis, kus süttis atraktsioon ja paljud inimesed said põletushaavu, enne kui tuli suudeti kustutada.

Et metsa- ja maastikupõlengutele reageerib päästeteenistus, annab uus seadus päästeametile võimaluse kuulutada välja tuleohtlik aeg. Varem tegi seda Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituut.

Samuti võib päästeamet määrata tuleohtlikul ajal tegevused, mis metsas on piiratud, või rangeima meetmena keelata metsa mineku. Endiselt võib oma haldusalal keelustada metsa mineku kohalik omavalitsus.

“Kulu põletamisel enam mitmetimõistetavust pole – see on kõikjal ja igal ajal keelatud,” sõnas Neuhaus.

Mööndused on tehtud vaid looduskaitse all olevatele objektidele, kuid need enamasti tavakodanikku ei puuduta.
Tuleohutusnõute rikkumisel on trahvid endiselt karmid, ulatudes 18 000 kroonini.