Einar Vallbaum: Arvudega manipuleerimine võib tegelikkust moonutatult kujutada

Maavanem Einar Vallbaum.

FOTO: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Mõni päev tagasi avaldas statistikaamet pressiteate pealkirjaga “Eesti majandustegevus on koondunud peamiselt kolme maakonda”, tuues väitele ka põhjenduse, et Harju, Tartu ja Ida-Viru maakonnas luuakse ligi kolm neljandikku riigi sisemajanduse koguproduktist.


Sellised hinnangud meenutavad mulle sagedase demagoogiavõttena kasutatavat Luxembourgi näidet väikesest edukast riigist, mida eeskujuks võtta. Küll aga jäetakse analüüsist välja tõik, et Luxembourg on Euroopa Liidu üks keskustest, kus asuvad lisaks Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi peasekretariaadile ka Euroopa Kohtu, Eurostati, Euroopa Kontrollikoja ja Euroopa Liidu tõlkekeskuse peakontor.

Lisaks on Luxembourg ka üks maailma finantskeskustest. Nii et väike-aga-tubli-mentaliteet on Luxembourgi puhul saavutatud suuresti tänu Euroopa Liidu poliitilistele otsustele.

Samamoodi on pisut kunstlik ja isegi ebaõiglane killustada Eesti majandustootlikkus maakondade lõikes ning manipuleerida arvudega panusena SKPsse. Riiklik poliitiline otsus rajada suured tööstusettevõtted, elektrienergia või töötleva tööstuse üksused ühte või teise maakonda mõjutab väga suuresti ka konkreetse maakonna osatähtsust SKPs.

Kas saab siis esikolmikus asuvale Ida-Virumaale koondatud mäetööstuse, elektrienergia ja töötleva tööstuse numbrilise osatähtsuse järgi hinnata sealsete inimeste ettevõtlikkust ja majanduslikku aktiivsust kõrgemalt kui teiste maakondade elanike oma? Kas on tihedama rahvastikuga ja riiklike struktuuridega Harjumaa tootlikkuselt võrreldav näiteks Valgamaaga?

Konkurents on enamasti edasiviiv jõud, kuid ainult siis, kui tegemist on võrdsete vahendite ja võimalustega.
Ilmselgelt on statistikaameti maakondade lõikes majandustegevuse hindamine meelevaldne ning annab väärpildi nii iga maakonna identiteeti kandvatele inimestele kui ka väljaspool asujatele.

Niisuguse maakondadevahelise lõhe tekitamise kõrval on Luxembourgi eeskujuks toomine isegi adekvaatsem, sest konkurentsis võiks Eesti pretendeerida näiteks maailma või Euroopa infotehnoloogia ja küberkaitse valdkonna keskuseks.

Eesti on aga üks ning Eesti majandus on üks, sõltumata sellest, millises maakonnas asuvad SKPsse suure osa andvad elektrienergiatööstus, mäetööstus või riiklikud haldusüksused. Niisugused statistilised tõlgendused ei ütle midagi ühe maakonna inimeste majandusaktiivsuse kohta teiste maakondade elanikega võrreldes.

Küll aga võib see mõndagi öelda interpreteerijate kohta.

Tagasi üles