8. oktoobri õhtu tõi vilistlasi kokku avaüritusele, mis oli organiseeritud Rakvere kaugõppekeskkooli või õigemini õhtukooli administratsiooni algatusel.
Kiri: Õppimine innustab nii noores kui vanas eas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Endisi õpilasi ja õpetajaid tuli peaaegu igast lennust alates 60ndatest. Direktriss Elle Allikvee pidas päevakohase sissejuhatuse, tervitades kõiki saabujaid oma sõbralikul väga rõõmsal moel.
Praegused Rakvere õhtukoolis õppijad laulsid paar tuttavat laulu.
Kuigi klassid on omaalgatuse korras viie aasta takka või kuidas keegi kogunemisi organiseerinud, ei ole sellist suuremat koosolemist olnud. Kes kuulis raadiost, kes luges ajalehest, kes sai teada kooliõe-venna käest, kuid tulijaid oleks võinud rohkemgi olla.
Õhtu kulges vabas vormis: nii pedagoogide kui vilistlaste väikesed sõnavõtud, lilled ja kallistused jällenägemise puhul.
Huviga kuulati vanade heade õpetajate meenutusi. Sõna võtsid Erna Vilu, Vaike Sinisalu jt, õpilastest Valter Sall, Ants Saalep, Karl Mäesepp. Viimane ilmestas oma kõnet vaimukate meenutustega, mis teisigi naerma ajasid.
Olime ju kõik töölisnoored.
Nädalas neljal päeval õhtuti olid koolitunnid, mis lõppesid paraku päris hilja. Järgmiseks päevaks aga oli vaja tunnid ette valmistada ja puhanuna tööle jõuda.
Ega kerge ei olnud.
Kõigele vaatamata olime nagu noored ikka - rõõmsad, reipad ja õnnelikud.
Nüüdsetele õhtukooli õppuritele tahaks soovida ikka optimismi ja mitte poolelijätmist. Katsumused lisavadki elule vürtsi.
Igas eas kulub õppimine marjaks ära, muidu tunnedki end vanana. Täiskasvanuna oskad tarkuste tarvilisust isegi rohkem hinnata.
Selleks palju jõudu, kui vaja ka enese salgamist õppepõllul kündmiseks.