Rakvere linnavolikogu arutas eile õhtupoolikul esimest korda järgmise aasta ellujäämiseelarvet, mis on napim, kui rahandusministeeriumi optimistlikud prognoosid lubaksid.
Eelarve lubab Rakvere linnal ellu jääda
24. oktoober 2010, 08:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rakvere linnapea Andres Jaadla rääkis, et eelarve maht on vähenenud umbes 8 miljoni krooni võrra ja ulatub 202,4 miljoni kroonini. “See on ellujäämise eelarve, mis on 2006.-2007. aasta tasemel,” lausus Jaadla.
Tulusid on linnavalitsus prognoosinud konservatiivselt optimistlikult, füüsilise isiku tulumaksu laekumisel nähakse 1,7protsendilist tõusu.
Võimalused vähenevad
Abilinnapea Ain Suurkaev rääkis, et rahandusministeeriumi prognoosi järgi võiks Rakveres tulumaksu laekumise kasv jääda järgmisel aastal kahe ja kolme protsendi vahele, kuid linnavalitsus pidas ministeeriumi prognoosi liiga optimistlikuks.
“Minu isiklikul hinnangul võib enamikus omavalitsustes tulumaksu laekumine järgmisel aastal veelgi väheneda,” arvas Rakvere linnavolikogu esimees Mihkel Juhkami.
Andres Jaadla sõnul oli linnavalitsusel omajagu kasu ka Rannar Vassiljevi esitatud sotsiaaldemokraatide eelarveeelnõust. “Rannar on ju aastaid eelarvega tegelenud ja tal on siiski selles valdkonnas korralik kogemus,” kõneles Jaadla, kelle kinnitusel väga suuri põhimõttelisi erinevusi linnavalitsuse eelarves ja Vassiljevi esitatud eelarves tegelikult polegi. “Kui mõni poliitiline koht välja jätta,” lisas linnapea.
Volikogu ees eelarvet tutvustades tõi Ain Suurkaev välja mõned kulutused, mis võiksid väga hästi olemata olla. Nii on kavandatud 60 000 krooni prügikastide ümbruse korrastamiseks, päris palju kulub raha ka liiklusmärkidelt kleepsude eemaldamisele.
Aastatega on linnaeelarves vähenenud eelmisest aastast üle minev jääk, järgmise aasta eelarves nähakse sellena ette 4 000 000 krooni. “Just ülemineva jäägi vähenemises väljendubki meie võimaluste vähenemine,” lausus Suurkaev.
Kärped on vajalikud
Sotsiaaldemokraadid küll ründasid linnavalitsuse esitatud linnaeelarve eelnõu, kuid mitte eriti teravalt. Karl Mäesepp ütles, et kuidagi ei saa olla rahul kärbetega sotsiaalvaldkonnas, Rannar Vassiljev lisas omalt poolt, et liiga suured kärped on tehtud noortetöös ning raamatukogu rahastamisel.
“Eelarves on vähem raha ette nähtud ka laenude teenindamiseks ja tagasimakseteks, kui kavatseme uut laenu võtta, ei saa ma aru, kuidas me seda teenindama ja tagasi maksma hakkame,” rääkis Rannar Vassiljev.
Kärbete vajalikkuses Vassiljev ei kahelnud. “Küsimus on selles, kust raha võtta ja kuhu seda jätta,” sõnas ta ja tõi näiteks, et sotsiaalvaldkonnalt, noortelt ja raamatukogult võetakse raha vähemaks, küll aga ei kärbita linnaametnike autokulusid, mida volikogu mais teha otsustas.
Kairit Pihlak tundis huvi, kas eelarvekärped tähendavad seda, et vähekindlustatud perede lapsed ei saa käia huvikoolides või lasteaias või jäävad gümnaasiumiklassides õppides ilma soojast koolitoidust.
“Me näeme, et eelarvesse kirjutatud raha eest on võimalik meile pandud kohustusi täita,” vastas abilinnapea Ain Suurkaev konkreetselt.
Marti Kuusik tundis aga huvi, mis juhtuks siis, kui noortekeskus sootuks kinni panna.
Ain Suurkaevu sõnul on omavalitsusel kohustus noortekeskust üleval pidada ja seega ei või niisugune lähenemine kõne allagi tulla.
Volikogu tuleb eelarve juurde tagasi novembris, enne seda töötavad eelarve läbi volikogu komisjonid. Novembri istungil on ka näha, kui palju parandusettepanekuid esitatakse.