Ajal, mil Itaalias käib mäss uue prügila avamise pärast ning Napoli tänavatele on laotatud tonne prügi, mida ööhämaruses põlema pannakse, kestab Euroopas jäätmetekke vähendamise nädal, et teadvustada probleemi ja anda nõu, kuidas igaüks saaks jäätmeid vähendada. Täpsemalt puudutab see 15 Euroopa riiki, teiste seas ka Eestit ja Itaaliat.
Mitu nädalat on Napoli provintsis asuva Terzigno valla elanikud protesteerinud valitsuse plaani vastu rajada lähedusse prügila - ümberkaudsed prügilad on täitunud ning Vesuuvi rahvuspargi piirkonda, ürglooduse ning ajaloomälestiste keskele, plaanitakse uut.
Meeleavaldajate ning märulipolitsei vahel on olnud kokkupõrkeid ning võimud otsivad lahendusi. Paraku on sealkandis aastaid lokanud korruptsioon ja organiseeritud kuritegevus on teinud jäätmete kõrvaldamisest valusa probleemi, mida lahendada suutnud pole mitu valitsust. Euroopa Komisjon on aga seoses prügikriisiga ähvardanud Itaaliat koguni trahvida.
Jäätmetekke vähendamine üksikisiku tasandil võib kogu maailmas toimuvat jälgides tunduda lootusetult väikese panusena, arvestades seda, mil moel toimitakse tööstuse vallas. Ka keskkonnaalaselt vastutustundlike Euroopa ettevõtete pingutused näivad tühised, kui vaadata kolmanda maailma tootmisprotsesse.
Ning samal ajal kui ühel pool maakera inimesed nälgivad, jõuab teisel pool maakera ligi kolmandik poest ostetud toidust prügimäele ja tekitab ohtlikku kasvuhoonegaasi metaani.
Mida siis teha? Kindlasti pole eelnevat arvesse võttes mõtet käega lüüa, vaid jätkuvalt tuleks sortida pakendeid, mille korduvkasutusse jõudmine vähendab siiski maailma naftakasutust. Kahtlemata tasuks eelistada pikaealisi tooteid lühiealistele. Ja miks mitte mõelda uut mobiiltelefoni mudelit ostes sellele, et keskmiselt tekib ühe taskutelefoni tootmise käigus 75 kilogrammi jäätmeid.
Ja kui ikka kangesti uusi asju vaja, siis vana ja töökorras kraami saab viia taaskasutuspoodidesse, ja mine tea, ehk leiab sealt endalegi midagi “uut vana”.