Erki Tamm: Toidupanga mündikampaania

, Eesti Toidupanga ekspertkomitee esimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Erki Tamm
Erki Tamm Foto: Erakogu

Majanduslikult soodsamatel aastatel oleme unustanud toiduabi, mis 90ndate alguses välismaalt Eestisse voolas ja üleminekuajal paljud näljaohust päästis. Majanduskriis on aga ligi 100 000 inimest viinud Eestis taas kord kitsikusse ning praegu räägitakse 20 000 lapsest, kes ei saa kõhtu täis süüa.


Kriisist puutumata ei ole jäänud ka Lääne-Virumaa inimesed. Ühe konkreetse näitajana saab nimetada fakti, et veel paar aastat tagasi oli Lääne-Virumaal toimetulekutoetuse saajate hulk mitu korda väiksem kui täna.


Mis aga tõeliselt mõtlema paneb, on siinne - Eesti kiireim - tööpuuduse kasv. Mitmed kohalikele inimestele tööd pakkunud tootmisharud on majanduse ümberkorralduste tõttu juba kokku kuivanud või kuivamas.


Need muudatused aga tähendavad seda, et ühtäkki on suur hulk peresid kaotanud ühe või kõik sissetulekuallikad ning kiiret väljapääsu olukorrast ei paista.


Häbist võitu


Niisugused protsessid ei toimu mitte ainult Lääne-Virumaal, vaid kõikjal Eestis. Inimesed, kes märtsikuus loodud Eesti Toidupanka abipaki järele tulevad, pole mitte asotsiaalid, vaid elumuutustes töö kaotanud inimesed või üksi lapsi kasvatavad emad.
Silmad häbelikult ringi uitamas, annavad nad allkirja tunnistuseks abipaki kättesaamise kohta. Kaasa võetud kilekotti lähevad jahu ja nuudlid, suhkur, õlipudel, leib ja sai. Kuid häbist saab tänulikkus võitu, kui lisaks tavalisele kõhutäitele saab koju viia ananassi või apelsine.


“Toiduabipakk tähendab mulle palju,” kirjutab abi saanud üksikema. “Vahel ei ole lihtsalt raha lapsele süüagi osta. Just puuvilju ei jõua osta, aga lapsel on ju ka neid vaja. Ise võid olla söömata, aga mitte laps - tänu toidupakile on talle vähemalt millestki süüa teha.”
Toidupank saab jagatava toidu annetusena tootjatelt, hul­gimüügifir­ma­delt, kau­ban­dus­ket­tidelt, era­isi­ku­telt ning mõ­ni kord aastas kor­ralda­ta­va­test toi­du­ko­gu­mis­kam­paa­niatest. Olenemata posit­sioonist, on toetajad inimesed, kes tunnevad kaasvastutust raskustes olevate inimeste abistamisel.


Tänaste võimaluste piires tegutseb toidupank Põhja-Tallinnas, Lasnamäel ja Tartus, abista­des igal nädalal 200 peret. Toidupanga abi saavad kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajate teavituse alusel inimesed, kelle sissetulek jääb pereliikme kohta alla 1000 krooni kuus. Toiduabi komplekteeritakse kümnete vabatahtlike abiga ning jagatakse koostöös MTÜde ja sotsiaaltöö organisatsioonidega.


Kutsume teid appi, et just praegusel raskel ajal laiendada toiduabi süsteemi üheskoos kiirelt ka teistesse Eesti piirkondadesse.
Abi ei vaja mitte ainult Tallinna ja Tartu, vaid ka Lääne-Virumaa ja paljude teiste piirkondade inimesed.


Otsitakse partnerit


Kõige lihtsam viis sellele kaasa aidata on annetada oma Eesti krooni mündid toidupanga kogumisanumatesse. Lääne-Virumaal on need paljudes paikades juba üleval. Annetatud mündid aitavad loodavatele toidupankadele muretseda igapäevaseks toimimiseks vajalikke laoruume ja -mööblit, toidukaste ja transpordivahendeid.
Kuid ainuüksi müntide toel toidupanka Lääne-Virumaal üles ei ehita.


Eelkõige vajab hea idee kohapeal ellu rakendamiseks hea tahtega inimesi ja MTÜsid, kes on valmis võtma oma kodulinnas või maakonnas toidupanga rajamise ning iganädalase toidujagamise organiseerimise enda kanda. Stabiilseks tööks on aga neil omakorda vaja häid koostööpartnereid - hulgifir­masid, kauplusi ja tootjaid, kes oleks valmis abivajajatele iga nädal toiduaineid annetama.


Loodame, et teil jätkub julgust ja jõudu meiega koos toidupanka üles ehitama hakata, et aidata kõiki neid meie kõrval, kes seda väga vajavad.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles