Juhtkiri: Perearstile pai ja lihtsam süsteem

Eile hommikul andis Eesti Perearstide Selts teada, millised on tänavused parimad perearstipraksised. Analüüs, märkamine ja tunnustus on vajalikud. Lisaks tublidele arstidele rõõmustavad ka nende patsiendid ja nõnda võis sotsiaalmeedias näha rohkesti uudise rõõmsat jagamist ja laikimist nendelt, kes oma peretohtri nimetatuna leidsid.

Lahke, mõistev, kompetentne ja kättesaadav perearst on oluline igaühe jaoks. Paraku on nõudmised perearstile ülimalt kõrged: ­enne kui arst üldse patsiendiga suhtlema saab asuda, peab ta olema täitnud ka oma ettevõtja, diplomaadi, meeskonna komplekteerija ja läbirääkija rolli. See tähendab lepinguid haigekassaga, aruannete täitmist, raamatupidamist, ruumide leidmist ja ülalpidamist ja veel mitut asja.

Nõnda leiavad paljud patsiendid, et nende kurnatud arst on loetud minutid kestva visiidi vältel enamiku ajast oma pilgu kinnitanud arvutiekraanile, sest tabelid, millesse patsient kantud, on seal. Süsteem on lihtsalt selline.

Ehk on väike lootuskiir selles, et järgneva kaheksa aasta jooksul ehitatakse või renoveeritakse üle Eesti 113,6 miljoni euro eest vähemalt 35 esmatasandi tervisekeskust, rahast 75 protsenti tuleb Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondist.

Lääne-Virumaalt esitavad piirkondliku tervisekeskuse rajamiseks taotluse Kadrina vald ja Väike-Maarja vald, kusjuures Rakkes hakkaks olema Väike-Maarja tervisekeskuse filiaal. Huvitatud on ka Tapa vald ja Rakvere linn.

Küll on ühes tervisekeskuste rajamise teemaga kerkinud küsimus, kas piisab heade olmetingimuste loomisest, et perearstiabi oleks kättesaadav.

Näiteks Tamsalu vald on varem välja toonud, et perearstikeskuse ruumid on korralikud, kuid napib arste ning tuge vajataks pigem selleks, et arsti vastuvõtt kohapeal igal juhul säiliks. Väiksemates kohtades kardetakse, et kui praegused perearstid peaksid pensionile minema või muul põhjusel lahkuma, siis uusi on väga keeruline leida. Kas abi oleks noortele arstidele kohustusliku suunamisaja rakendamisest?

Tagasi üles