Omavalitsusreform – pikk samm tugevamate omavalitsusteni

Arto Aas
, riigihalduse minister
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arto Aas.
Arto Aas. Foto: Internet

Omavalitsusreformi eesmärk ei ole piiride muutmine ja üksuste arvu vähendamine. Liitmine on lihtsalt võimekuse tagamiseks hädavajalik.

Vaevalt on palju inimesi, kes usuks, et viimase paarikümne aastaga on linnastumine Eestis vähenenud. Statistiliselt on see ometi tõsi. 1990. aastal elas linnades 71,2 protsenti, 2014. aastal ainult 67,6 protsenti eestimaalastest. Võrreldes Eestiga on linnastumine kasvanud ka meile eeskujuks olevates Põhjamaades ja teistes arenenud riikides. Kas maainimeste massiline kolimine pealinna on osutunud müüdiks?

Reaalsus on muidugi mitmekihilisem ja tegelikult on inimeste koondumine Tallinna ja Tartu ümbrusse kahtlemata tõsi. (Valg)linnastumine ja elanikkonna vananemine on arenenud lääneriikidele omane trend. Õige tegutsemise korral suudame neid demograafilisi muutusi tasakaalustada, aga nende protsesside vägivaldne või täielik ümberpööramine pole demokraatlikus riigis ilmselt võimalik. Kindlasti ei saa aga vaadata mööda faktist, et kui paljud omavalitsused on kaotanud suure osa oma elanikkonnast ja tulubaasist, püsib omavalitsuste enda struktuur aastakümneid muutumatuna. Praegune olukord ei rahulda kedagi, samas ollakse ka muutuste osas siiani arglikud. Mida siis teha?

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles