Pikki aastaid püsis üleval probleem, et põlvkondade vahetus taludes on mõistlikul viisil takistatud. Taluliidu koostööst valitsusega sündis probleemile lahendus, mis toetab väikeettevõtluse arengut laiemalt.
Kodanikualgatusest sündis toetus väikeettevõtlusele
2. november 2010, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestimaa Talupidajate Keskliidu liikmed on enamasti füüsilisest isikust ettevõtjad, seetõttu tunneme ühelt poolt talude, kuid teiselt poolt FIE (füüsilisest isikust ettevõtja) kui ettevõtlusvormi probleeme. Pikkade aastate teemaks talupidajate ringis on olnud põlvkondade vahetus taludes. Esimesed talupidajad alustasid 20 aastat tagasi talude ülesehitamist Eestis. Valdavalt olid nad keskealised inimesed, kes nüüdseks on saanud pensioniealisteks.
Talude ülevõtmisel on mitmesuguseid takistusi, kuid üks neist osutus määravaks. Nimelt ei võimaldanud senised seadused talu üle anda vanematelt oma lastele maksuvabalt. Selleks, et oma talu vara, mis sageli loodud kogu perekonna ühistööna, üle anda oma lastele, pidanuks FIEna registreeritud talupidaja kehtinud tulumaksuseaduse kohaselt lõpetama tegevuse FIEna, võtma kogu ettevõtlusvara isiklikku kasutusse ning maksma vastavalt ettevõtlusvara väärtusele nii sotsiaal- kui tulumaksu.
Arusaamatu säte
Viimane säte tulumaksuseaduses tundus talupidajatele esiteks arusaamatu, teiseks ebaõiglane ja kolmandaks praktiliselt teostamatu. Arusaamatu ja ebaõiglane eelkõige selle tõttu, et kuigi FIE vara on ametlikult registreeritud ühe pereliikme nimele, on sisuliselt tegemist perekonna ühisvaraga, mis on sageli loodud pereliikmete, sh laste ühise tööga.
Miks ei võiks seda siis põlvkondade järjepidevuse ja maakultuuri säilitamise huvides järgmisele põlvele maksuvabalt üle anda. Praktilise teostamise poolelt niipalju, et talude vara väärtus, mille hulka kuuluvad ju maa, ehitised, masinad, loomad jms vara, on tänaseks kasvanud mitmetesse, sageli ka mitmekümnetesse miljonitesse.
Samal ajal kui varade maht on kasvanud, napib talupidajal käiberaha. Seega poleks talupidajal isegi hea tahtmise korral võimekust oma talu vara väärtuse pealt makse maksta, tänase seisuga 33% sotsiaalmaksu ja 21% tulumaksu.
Selleks peaks olema talu väärtusest olenevalt mõni miljon krooni tagataskus. Seda vaba raha füüsiliselt lihtsalt ei ole olemas. Olukorra ilmestamiseks viitan meie põhjanaabritele soomlastele, kes on öelnud, et talupidaja elab vaeselt, kuid sureb rikkana. Teoreetiliselt võiks talupidaja vajaliku summa saamiseks poole talu (FIE) varadest maha müüa, kuid siis läheks see ju tootmisest välja ja nõrgendaks oluliselt pojale üleantava ettevõtte võimekust. Kindlasti poleks selline tegu ettevõtlust arendav ega ka mõistlik.
Niisiis olime olukorras, kus isegi soovi korral polnud poegadel võimalik oma isade tööd ausalt, ilma nipitamata üle võtta. Oleme sellele probleemile tähelepanu juhtinud juba aastaid, muuseas erinevatele valitsuskoalitsioonidele.
Oleme teinud asjakohaseid ettepanekuid alates talu defineerimisest seadustes ja neile erisuste kehtestamisest muudes seadustes ning lõpetades tulumaksuseaduse muudatustega. Senini pole me leidnud mõistmist ja tahet probleem lahendada ei poliitikute, varasemate põllumajandusministrite ega rahandusministritegi poolt.
Leitud lahendus
Lõpuks on lahendus siiski leitud.
Juba neljandat aastat järjest põllumajandusministeeriumi juhtiv põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder võttis meie muret kuulda ning asus taluliidu ettepanekute alusel välja töötama tulumaksuseaduse muudatusi ja esitas need juba eelmisele koalitsioonile, kus rahandusministri portfell oli sotside käes.
Kuid just rahandusminister, kes ise taluliidu ridadest pärit, vahepeal põllumajandusminister olnud ja nüüd otsaga Euroopa Parlamenti jõudnud, lükkas põllumajandusministeeriumi eelnõu tagasi, lisades juurde, et maksupoliitika kuulub ikka rahandusministeeriumi, mitte põllumajandusministeeriumi pädevusse.
Kuid Seeder oli järjekindel ja pakkus tulumaksuseaduse muudatusi ka praegusele koalitsioonile ning teda saatis edu – ta suutis veenda rahandusminister Jürgen Ligit, kes nõustus eelnõu viimisega valitsusse. Veelgi enam, valitsuskabinetis eelnõu arutades jõuti peagi järeldusele, et FIEst talupidajate probleem puudutab ka teisi väikeettevõtjaid, kes on valinud oma ettevõtlusvormiks FIE. Niisiis otsustas valitsus tulumaksuseadust muuta, aga mitte üksnes põllumajandustootmisega seotud FIEde suhtes, vaid kõikide FIEde suhtes.
Valitsus saatis oma ettepanekud riigikogusse ja viimane jõustas oma otsusega need muudatusettepanekud 20. oktoobril. Nüüdsest on loodud eeldused, et kõik FIEd, tegutsegu nad mis tahes valdkonnas, saavad oma FIEks olemise koos selle juurde kuuluva varaga üle anda järglastele või lähisugulastele maksuvabalt.
Ainsaks tingimuseks on, et majandustegevus peab jätkuma ka uue omaniku ajal. Seega on taluliidu algatusest sündinud koostöös põllumajandusminister Seederiga saavutatud oluline muudatus kogu väikeettevõtluse toetuseks Eestis. Nüüd on kõrvaldatud takistused, mis senini seisid nii FIE kui ettevõtlusvormi valiku ja ka edasise kestmise ees.
Taluliit sai lahenduse oma liikmete probleemidele, kuid õnnelikud võiksid olla ka FIEst kingsepad, rätsepad, hambaarstid, autojuhid ja teised sarnastes oludes tegutsevad füüsilisest isikust ettevõtjad.