Reedel toimus Rakveres strateegiliste maavarade konverents, kus Eesti juhtivad teadlased, ettevõtjad ning poliitikakujundajad arutlesid maavaradega seotud teemade ja muu hulgas ka fosforiidi kaevandamise üle.
Strateegiliste maavarade konverentsil arutati fosforiidi kaevandamise üle
19. oktoober 2015, 12:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Majandusminister Kristen Michal tõi oma avakõnes välja, et maavaradega kaasneb täna veel hulgaliselt küsimusi ning et tegevuste elluviimist võiks hakata teostama geoloogiateenistus või näiteks maavarade RKAS.
„Keegi, kes oleks ise ennetavalt aktiivne, uuriks põhjalikult, mis varud ja kus on Eestis keskkonnakaitseliselt ja majanduslikult kaevandamisväärsed ning seejärel planeeriks nende müügikonkursi viisil, et see oleks parim maksumaksjale kui maavarade omanikule,” lausus Michal.
Tartu ülikooli geoloogia ja mineraloogia professor Kalle Kirsimäe arutles pikalt fosforiidi kaevandamise teemal, selgitades fosforiidi tähtsust muldade viljakuse tagamisel põllumajanduses kui ka üleüldiselt ning tutvustas Eesti maapõues leiduva fosforiidi häid ja halbu omadusi.
„Eestis leiduv fosforiit on hea kvaliteediga ja hästi rikastatav, aga siis on probleem sellega, et me ei tunne seda lasundit,“ vastas Kirsimäe küsimusele, kas fosforiiti tuleks kaevandada. „See tuleb välja selgitada selleks, et üldse midagi planeerida,“ lisas ta.
Kirsimäe ettekandest selgus, et kuigi fosforiidi kaevandamise planeerimiseks Eestis on vaja esmaselt lahendada rida kompleksseid geoloogilisi, majanduslikke ja keskkonnakaitselisi küsimusi, on ülikoolides selliste keeruliste küsimuste lahendamiseks olemas inimesed ja oskusteave. „Küsimus on pigem selles, et kas riigil on täna tahtmine ja valmisolek fosforiidiküsimuse avamiseks,“ seisis ettekandes.
Konverentsi eesmärk oli kujundada ülevaade riigi maavaradest ning sellega seotud majanduse arendamise potentsiaalist. Samuti kujundada välja Põhjamaadele sarnane teadmiste põhine maavarapoliitika planeerimise ja rakendamise suutlikkus.
Konverentsi korraldasid Tallinna tehnikaülikool, Tartu ülikool, maaülikool ja Eesti Teaduste Akadeemia partnerluses keskkonnaministeeriumiga.