Väärtuskasvatusest kodus, koolis ja lasteaias

Ramo Pener
, lapsevanem, pedagoogika­magister
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ramo Pener.
Ramo Pener. Foto: Erakogu

Hakkame tagantpoolt pihta. Vabakasvatus ehk kasvatamatus on saanud normiks nii kodus, lasteaias kui ka koolis. Miks see nii on? Lastevanemad on tööga üle koormatud või töötud, väsinud, depressioonis, ükskõiksed ning mitteteadlikud sellest, et laps areneb kui füüsiline, vaimne ja sotsiaalne tervik (lille puhul ei saa kasvatada eraldi vart, lehti ja õisi – kui hoolitseda õige kasvukeskkonna eest, areneb ja kasvab lill kui tervik).

Haridusasutustes on õpetajad ja tugipersonal allutatud lünkliku ning võistlemisele ülesehitatud haridusseaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse diktaadile. Kahjuks leidub ka koolijuhte, kes peavadki end diktaatoriks – kõikvõimsaks kõiketeadjaks, kes kasutab kõlbmatuks kõdunenud juhtimismudeleid, et juba eos lämmatada igasugune initsiatiiv, mis tuleb altpoolt – lastevanematelt, õpilastelt või vanavanematelt, kelle kasvatusmeetodid ning väärtused tallatakse igaks juhuks mudasse.

Tsaariimpeeriumi või Osmanite dünastia rajamise võlu ei puuduta ainult Venemaad ja Türgit. Imperialismi- ning dünastiaideede rakendamine tundub sobivat mitmele (era-/eliit-) kooli juhile, kes rahva asemel näevad vaid raha ning kiiguvad oma kallilt sisustatud kabineti nahktoolil.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles