Kuidas kiiremini eriarsti vastuvõtule pääseda?

Dr. Aivar Kuusik, Tapa haigla peaarst ja Virumaa tuntuim gastroenteroloog

FOTO: Tapa Haigla

Mõnes Eesti haiglas on ootejärjekorrad üüratult pikad, hoolimata sellest suunavad aga perearstid oma patsiente ikka just sinna. Samal ajal saaks abi vajav paitsent mõnes väiksemas haiglas oluliselt kiiremini murele lahenduse, sest ootama peaks vaid 1-2 nädalat. Tapa haigla peaarsti Dr. Aivar Kuusiku sõnul tekib säärane olukord juhul kui arst ei taha soovitada ja patsient ei oska küsida. Arst on kindel, et olukorda saab üldise teadlikkuse tõstmisega parandada ning siis jõuaksid patsiendid eriarsti vastuvõtule oluliselt kiiremini.

Üsna tihti on korraldatud kampaaniaid üleskutsega käia kontrollimas küll emakakaela-, küll eesnäärmevähki. Räägitakse tiheda suitsetamise tagajärel tekkivast kopsuvähist. Samal ajal teatakse väga vähe soolevähist, mis on kõikidest vähitüüpidest sageduselt teine surmapõhjus Euroopas ning esinemissageduselt kolmandana kirjeldatud vähk kogu maailmas.

Eestis diagnoositakse igal aastal rohkem kui 700 uut soolevähi juhtu. Kõikidest vähiliikidest nõuab ainult kopsuvähk rohkem ohvreid. Mida aga paraku ei teata, on igasugu sümptomite puudumine kuni vähi lõppstaadiumi jõudmiseni, mil ravimisega ollakse juba hiljaks jäädud. Viimase staadiumi sümptomid on hemoglobiini langus, pidev kõhulahtisus, veri väljaheites või selle pinnal, seletamatu kaalulangusega kaasnev väsimus ja nõrkus. Kui haigus avastatakse vähieelses staadiumis, saab seda ravida, mis tähendab, et varajane avastamine ja ravi võivad 90% juhtudel tagada pika eluea või isegi täieliku tervenemise.

Selleks, et kasvaja jõuaks viimasesse kriitilisse staadiumisse, kulub tal pea 15 aastat. Selle ennetamiseks piisab, kui kontrollida ennast kord kümne aasta jooksul. Kõige kindlam meetod selleks on endoskoopiline uuring painduva optilise instrumendi (endoskoobi) abil. Juhul, kui arst avastab kontrollimise käigus väiksema kasvaja, saab ta selle kohe ka ohutult ja valutult eemaldada. Protseduur ei ole valulik, pigem ebameeldiv ning see on ka üks põhjustest, miks kardetakse endoskoopilisse uuringusse minna. Selle ebameeldivustunde vähendamiseks antakse näiteks Tapa haiglas patsiendile unerohtu, mis on täiesti ohutu ega oma riske, mis kaasnevad narkoosiga. Dr. Kuusik soovitab uuringule kaasa võtta saatja, kes aitab patsiendi pärast protseduuri koju toimetada, kuna pärast unerohu manustamist ei saa patsient ise autot juhtida.

Soolevähi suurim riskigrupp on 60-65-aastased, seega kõige hilisem aeg kontrolli tulla oleks 50-aastaselt. Varem peaksid ennast kontrollima need, kel on suguvõsas järjepidevalt esinenud soolevähki. Sel juhul tasuks endoskoopilisse uuringusse tulla juba 30-aastaselt.

Inimeste teadlikkus soolevähist ja selle ennetamisest on Eestis ääretult madal. Selle vastu on juba aastaid lubatud võidelda sõeluuringute abil, kuid need lükatakse aina edasi ja edasi. Juba 2003. aastal kutsus Euroopa Komisjon oma direktiiviga kõiki EU liikmesriike üles alustama jämesoolevähi sõeluuringut. Paraku on Eesti üks kahest viimasest riigist, kes lõpuks selle aasta suvel sõeluuringu käivitab. Ekspertide hinnangul on soolevähi sõeluuringud aidanud viimase kolmekümne aasta jooksul ennetada Euroopas enam kui 500 000 soolevähi juhtu. Täna on ainuke võimalus jõuda gastroenteroloogi vastuvõtule läbi perearsti. Seetõttu on oluline, et patsiendid oleksid piisavalt teadlikud, kus ja mis tingimustel on võimalik uuringuid teostada ning oskaksid seda oma perearstide käest küsida, soovitab Dr. Kuusik.

Tagasi üles