Möödunud nädalal leidis terviseameti laboris tänavu esmakordselt kinnitust üks B-gripi viirus, mis viitab gripiviiruste leviku algusele Eestis
Gripp annab endast esimesi märke
/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
3. detsember 2010, 15:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üldiselt kasvas ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumine läinud nädalal 10 protsendi võrra ja arstide poole pöördus kokku üle 4000 inimese. Haigestumisi põhjustasid aga enamasti erinevad respiratoorsed viirused, eeskätt paragripi- ja RS-viirused.
Kinnitust leidnud B-gripi viirus oli võetud sentinelseire kaudu pandud gripidiagnoosist. Sentinelseires osalevad perearstid 11 maakonnast, kes saadavad igal nädal terviseameti nakkushaiguste laborisse kinnitamiseks kõik gripile viitavate sümptomitega patsientidelt võetud proovid. Seire eesmärgiks on gripihooaja epideemiaprotsessi hindamine ja võimalike muutuste jälgimine.
Terviseameti järgi viitab nende esimene B-gripi viiruse leid võimalikule gripiviiruste leviku algusele Eestis, täpsemat kinnitust sellele annab aga järgnevate nädalate andmete analüüs.
Tartu Ülikooli Kliinikumis kinnitati laboratoorselt kaks A-gripidiagnoosi ning lisaks ka üks B-gripp.
Üldiselt vastab haigestumine terviseameti hinnangul hooaja tavapärasele tõusule ning haigestumise intensiivsus on jätkuvalt madalal tasemel. Nakatunute arvu osas maakondades suuri erinevusi ei ole.