Ilm jääb mõjutama meie rongiliiklust

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

FOTO: Peeter Langovits/Postimees

Raudteeliiklust peetakse teiste transpordiliikidega võrreldes ilmastikukindlamaks. Üldjuhul see nii ongi, ent eelmine erakordselt lumerohke ja pakaseline talv koos sagedaste tuiskude ning lumetormidega tuletas kogu Euroopale meelde, et loodusjõud on inimestest ja masinatest võimsamad.

Eesti reisirongiliikluse seisukohast oli eelmise talve kõige raskem päev 21. veebruar, mil hommikune Tallinna-Tartu-Valga diiselrong jäi kuueks tun­niks kinni Tallinnas Ülemiste reisijate platvormi juures kuh­junud tuisuvaalu. Ometi oli see üksikjuhtum kogu eelmise ta­vatult ekstreemse talve jooksul.

Mitu päeva kestvaid seisakuid ja rongide arvukaid käigust ärajäämisi oli Soomes, Venemaal ja Lätis, rääkimata ülejäänud Euroopast, kus talv näitab oma karmust palju har­vemini kui meil ja Põhjamaades. Näiteks Poolas seiskus elektrirongiliiklus osal liinidel isegi kuni kaheks nädalaks. Selle taustal sai­me Eestis rongiliikluse käigushoidmisega hästi hakkama.

Kuigi Eesti Raudtee on eelolevaks talveks valmistunud, õppides mullu ilmnenud kitsaskohtadest, tasub inimestel arvestada, et tänavu sarnaste lu­metormide kordumisel mõju­tab ilm reisirongiliiklust ikkagi ja ilmaolude raskenedes on ron­gi­de hilinemised paratamatud.

Optimaalsed talihooldekulud

Kõige haavatavamad kohad raudteel on pöörangud, millest olulisemad on küll varustatud elektriliste soojendusseadmetega, kuid mis suurema lumesaju või tuisu korral võivad siiski jäätuda, mistõttu mehhanismid ei lülitu ringi.

Eesti Raudtee 63 jaamas on kokku ligi 1300 pöörangut. Teade rikkest jõuab esmalt liikluskorraldajani, kes informeerib valvetöötajat, kuid neilgi kulub pööranguni jõudmiseks ja selle puhastamiseks teatud aeg.

Ekstreemsetes oludes raskendavad töötajate ligipääsu objektidele ka liiklusolud tänavatel ja maanteedel, teede läbitavus.

Kindlasti on prioriteediks reisirongiliikluse kindlustamine. Talihoolde võimekuse tõstmine ekstreemolusid arvestava tasemeni ja kogu talve kestel ülalpidamine, mida tegelikkuses oleks vaja rakendada vaid üksikutel päevadel, on ääretult kulukas.

See tõstaks olulisel määral raudtee kasutustasusid ja kajastuks paratamatult ning tuntavalt ka piletihindades.

Pealegi ei anna rohkem kulutamine tõenäoliselt ikkagi kõiki osalisi rahuldavat efekti. On prognoosimatu, millises piirkonnas ilmaprobleemid tekivad ja millised faktorid rikke likvideerimist täiendavalt mõjutavad. Seetõttu ei ole ka ette näha rikke kõrvaldamiseks kuluva aja olulist vähenemist.

Meedias kõlanud soovitusi vajadusel mobiliseerida iga pöörangu juurde lund rookima töötuid, ei ole tõsiselt võetav, sest töötamine raudteel nõuab erialast kvalifikatsiooni.

Reisijal napib infot

Omaette teema on häireid puudutava info jõudmine reisijateni. Kuigi liikluskorraldaja edastab kohe kogu riket puudutava teadaoleva info reisivedudega tegelevatele operaatoritele, Elektriraudteele, Edelaraudteele ja GoRailile, jõuab see paraku vaid nende reisijateni, kes viibivad rongides, kellel on  interneti kaudu ladus ligipääs reisivedajate kodulehtedele või kes raatsivad helistada tasulisele infoliinile.

Reisijad, kes ootavad rongi peatuspunktides, jäävad paraku praegu teabest ilma.

Kahjuks puudub lähiajal sellele probleemile lahendus. Asi ei ole siiski lootusetu, sest 2013. aastaks saabuvate uute reisirongide ja samaks ajaks rajatavate uute reisiveo platvormide tehnilised võimalused loovad eelduse arendada efektiivsemat teavitussüsteemi.

Näiteks on võimalik paigaldada peatuspunktidesse elektroonilised infotablood, kuhu vajalik teave operatiivselt kuvada.

Seni saame reisirongi kasutajatele soovitada hinnata realistlikult ilmaolusid ja ekstreemsetes tingimustes kaaluda, millist transpordiliiki kasutada, või võimalusel oma reisiplaane sootuks muuta.

Üks on kindel, pole olemas transpordiliiki, mida ilmaolud ei mõjuta.

    Tagasi üles