Kes on Monika ristiema?

, EMHI arendusosakonna peaspetsialist-klimatoloog
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärast Monika külaskäiku mattus Rakvere lumme.
Pärast Monika külaskäiku mattus Rakvere lumme. Foto: Arvet Mägi

Kindlasti seostub meil veel mõnda aega Monika nimega äsja Eestis möllanud lumetorm. Nii nagu miljonite ameeriklaste mällu on Andrew, Ivan või Jeanne jäädvustunud 2005. aasta tapjate orkaanidena. Kas te aga teate, kust on pärit äsjase lumetormi nimi?


Pikka aega oli kombeks nimesid panna vaid orkaanidele-taifuunidele, mis valdavalt tegutsesid troopilistel laiustel.


1954. aastal aga hakkas saksa naissünoptik Karla Wege (mõnel maal on Karlad naised!) panema ka täiesti tavalistele madal- ja kõrgrõhkkondadele nimesid. Alguses said enam pahandust tekitavad tsüklonid naiste nimesid, rahulikumad antitsüklonid aga meeste nimesid.
Pärast feministide sekkumist otsustati, et ühel aastal (nagu tänavu) on kõik tsüklonid naissoost ning antitsüklonid meessoost; järgmisel aastal aga vastupidi. Näiteks tõi äsja tugevat tuult ja laia lund siiapoole Monika, päikest näitas viivuks Peter.


Ilmast ilma on vist kõikjal üle ilma ilmategijail rahaga kitsas.
Kaheksa aastat tagasi tuli just seetõttu Berliini vabaülikooli sünoptikul Thomas Dümmelil hiilgav idee hakata õhurõhkkondadele ristiisasid (-emasid) leidma. Muidugi raha eest.


Tsükloneid hinnati odavamateks (neid on Euroopas aastas keskmiselt 160, antitsükloneid 55). Tsükloni nime eest tuleb välja käia 199 eurot, kõrgrõhkkondade hind on saja võrra kõrgem.
Äriidee oli hea ning raha muudkui kogunes.


Vaid üks näide. 2005. aasta jaanuarikuise uputuse, pimeduse ning metsalangetuse tõi meile tugev torm Erwin, nimetatud kellegi Erwin Kohli järgi; talle järgnes paari päeva pärast pea sama kõva tegija Gero (ristiisaks Gero Thieme).
Muide, äsjase lumetormi ristiema õiguse ostis endale keegi Monika Pfrengle-Sewing.
Kuidas nime osta? Umbes keskmise kuupalga eest saaksime kõik Euroopa kaardile – mõni pikemaks, mõni lühemaks ajaks.


Kes soovib näha oma pandud nimega õhukeerist Euroopa kaardil, peab arvestama sellega, et järgmise aasta rõhkkonnad on “välja müüdud” ehk oma nime juba saanud.
Eespool nimetatud ülikooli meteoroloogiainstituudis (aadressil http://www.met.fu-berlin.de/wetterpate/) alustatakse nimemüüki tavaliselt oktoobri alguses. Tuleb arvestada ka sellega, et 2011. aastal on “tegijad” meessoost, 2012. aastal aga jällegi naissoost.


Üldiselt on aga taoline nimepanek kaunis ohtlik tegevus – meenutagem vaid Austraalia meteoroloogi Clement Wragge’i saatust. Kui saja aasta eest tekkis sealsel valitsusel raskusi ilmateenistuse rahastamisel, hakkasid riiki “ründama” ministrite nimedega tsüklonid. See oli suur viga – orkaanide ristiisa lasti föderaalteenistusest lahti.

Materjal pärineb keskkonnaministeeriumi kodulehelt envir.ee

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles