Toiduainete hinnatõusud viimastel kuudel on teinud paljude inimeste meele mõruks. Paraku pole loota, et jõulumelus ja uue aasta saabudes võiksid tulla ka odavamad hinnad. Vastupidi, hinnad tõusevad ja ei aita selle vastu kramplikud kinnitused, et euro hindu ei tõsta.
Peaminister on öelnud, et hinnatõusus on süüdi põllumehed, kes toiduaineid ekspordivad. Rahandusminister kiirustas omalt poolt kinnitama, et hinnatõusu põhjused on väljaspool Eestit ja riigil ei olevat üleüldse võimalik selle pidurdamiseks midagi ette võtta. Mõlemad ministrid esitavad veendunult omi reformierakondlikke dogmasid, mis pole tegelikkuses ei majanduskriisi eel ega ajal vett pidanud.
Mullimajanduse hagu
Võiksime valitsust justkui kiita julge ja resoluutse eelarve kärpimise eest. Aga me ei tohi jätta küsimata, et järsku oleks saanud hakkama ka väiksema kärpimisega, kui “mullimajanduse” kasvu ajal ei oleks valitsus oma eelarvepoliitikaga kriisitulele hagu alla ajanud.
Kangelaslik võitlus iseenda ülesblufitud eelarve väiksemaks lõikamisel, üleöö tõstetud käibemaks ja panganduskriisist tulenenud laenukraanide kinnikeeramine koos turgude kukkumisega lõidki kokku kombinatsiooni, mis pani ettevõtluse hinge vaakuma.
Eestis ei jäänud ettevõtjatel muud üle, kui hinge kinni hoides oodata, et teiste riikide hiiglaslikud abipaketid tõmbaksid sealse ettevõtluse käima ning päästaksid ka Euroopa serval asuva ja välisturgudest sõltuva Eesti majanduse. Meil vedas! Paljuski tänu Rootsi ja Saksamaa, aga ka teiste riikide jõupingutustele on kriis meilgi läbi saamas. Üheks kriisist väljumise kaasaandeks on toiduainete hinnatõus. Ja siinjuures oleks ilmselge liialdus väita, et meie halva seisu tekkes ei ole oma osa valitsuses oleva reformierakonna ja IRLi lihtsameelsel majanduspoliitikal.
Madalam käibemaks
Toiduainetööstused asusid kriisi “poomisnööri” lahti arutama - kuna laenukraanid olid ikka veel kinni, oli neil kõige lihtsam püüda raha arengu tarbeks kätte saada tarbijate käest. Ärakukkunud käivetega kaubandus keeras hinnatõusule omakorda vinti juurde. Tänases, vähendatud palkadega Eestis on aga toiduainete hinnad väga paljude jaoks talumatult kõrged. Oleme olukorras, kus toit maksab sama palju või isegi vähem kui mujal Euroopas, kuid palgad on mitu korda väiksemad.
Ainult seitsmes Euroopa Liidu riigis ei ole toiduainetel käibemaksuerisust. Paljudes riikides on see koguni null protsenti. Sotsiaaldemokraatide arvates peab Eesti siin muu Euroopaga ühte jalga käima ja kehtestama toidule madalama käibemaksumäära. Ka uuringud näitavad, et mida suurem on ühiskonna kihistumine, seda tõhusama mõjuga on toidukaupade alandatud käibemaks.
Kriitikud räägivad, et kaupmees pistab kogu vaheraha taskusse ja hinnad ei lange. Usun, kõigile on selge, et tiheda konkurentsi ja kukkunud käivete tõttu on kaubandusketid tegemas mida tahes, et suurendada oma käivet ja turuosa. Madalam hind loob selleks kindla võimaluse.
Rahandusminister on öelnud, et parim rohi elu kallinemise vastu on tootlikkuse tõus ja sellest tulenev majanduskasv. Just nimelt! Toiduainete madalam käibemaks mõjutab positiivselt nii põllumajandust kui toiduainetööstust, hoides töökohti, andes arenguraha ja tekitades tugeva vastusurve hinnatõusule.
Madalamast maksust tulenev odavam toit on võla tasumine Eesti inimestele, kes on pidanud valitsusliidu lihtsameelse rahanduspoliitika tõttu rihma pingutama. Ettevõtjatele on see aga riigipoolne abipakett, mis jäi õigel ajal tulemata.