Odavama toasooja võimalikkus

Roman Kusma. Foto: Eraogu

Eelmisel nädalal ilmus ajakirjanduses uudis, et Rakvere Soojust hakatakse müü­ma.

 See on eksitav uudis, sest Rakvere Soojuse nõukogus ei ole seda küsimust niisugusel kujul päevakorras olnud. Ka ei ole Rakvere linna kui omaniku eesmärk lihtsalt müüa osalust Rak­vere Soojuses, vaid tagada Rakvere inimesele madalaim või­malik soojuse hind.

2010. a mais, kui avati pidulikult uus hakkpuidul töötav kat­lamaja Päikese tänavas, kinnitas Rannar Vassiljev, et nüüd pole vaja enam karta soojahinna tõusu, sest taastuvküttel töötav katlamaja viib keskmise soojahinna alla. Paraku on soojahind tõu­suteel. Kas hinnatõusu on võimalik peatada, sõltub sellest, milliseid otsuseid linn vastu võtab: kas jätkatakse gaasküttel või minnakse tervikuna üle hakkpuidule.

Sooja hind tõuseb

Soojusenergia hind ühe megavatttunni eest on Rakveres koos käibemaksuga 934 krooni. Juba sellel talvel võib aga hind tõusta 1200 krooni lähedale MWh eest. Hinnatõus on pea 30%. Pärnus ja Tartus on sooja hind kõigest 780 krooni ning sel­list hüppelist tõusu ei ole ette näha. Seal too­detakse sooja hakkpuidust. Kui lähiajal midagi ette ei võeta ja kui kerkib Venemaalt tarnitava gaasi hind, siis tõuseb ka järjepidevalt sooja hind.
ASi Rakvere Soojuse nõukogu liikmed on viimase aasta jooksul väga tõsiselt tegutsenud eesmärgi nimel tagada rakverlasele odavaim võimalik toasoe, kaitstes seejuures tervikuna Rak­vere linna kui ASi Rakvere Soojus enamusaktsionäri huve.

Külastasime kevadel Rakvere sõpruslinna Lapua mitut ener­geetika valdkonnaga seotud ette­võtet. Lapua on rahvaarvult natuke väiksem kui Rakvere, aga neil on puiduhakkel töötav elekt­ri- ja küttejaam, mis täidab kogu linna vajadused.

Rakveresse  elektri- ja küttejaama rajamine eeldaks väga suurt investeeringut ja tähendaks pikka tasuvusaega. Linn sellega hakkama ei saaks.
Hetkel toidavad linna suurt keskküttevõrku Lembitu ja Roosi tn gaasikatlamaja, lisaks ostetakse samasse võrku soojust Päikese tn puiduhakkel töötavast katlamajast. Lokaalsetena töötavad Murru, Küti, Lennuki ja Tallinna tn katlamaja. Täna tuleb 20% sooja hakkpuidust ja 80% gaasist.

Mullu sügisel kuulutas AS Rak­vere Soojus välja konkursi sooja ostmiseks. Tingimuseks taastuvenergia ehk hakkpuidu kasutamine. Loogika oli selles, et energia tuleb odavam kui gaa­siga toodetu ja see viib lõpptarbija jaoks hinna alla.

Reaalne kasu Rakvere inimesele aga jäi tegelikkuses saavutamata, sest katlamaja tehti liiga väike. Püstitatud katlamaja suudab arvestatavalt sooja hinda alandada ainult suvel, mil sooja ei tarbita! Külmematel kuu­del ulatub hinda mõjutav kasutegur kõigest 5%ni, mis on lin­na­elanikule pea olematu võit.

Minule ja Rainer Miltopile on jäänud Rakvere Soojuse nõukogu uute liikmetena arusaamatuks tollal tehtud riigihanke eesmärk, arvestades, kui vähesel määral tegelikkuses odavamat toasooja osteti.

Tootmine linnast välja

Oleme harjunud, et Rakvere Soojuse katlamaja tossab keset linna, kõige tihedamini asustatud piirkonnas ja otse lasteaia vastas. Kas enne pole keegi selle peale tulnud, et soojatootmine tuleks linnast välja viia?

Kui minna suures osas üle taastuvenergia kasutamisele ja rajada uus puiduhakkel töötav kat­lamaja kesklinnast välja või siis osta veel täiendavalt sooja sisse, võiks Lembitu tänava katlamaja igaveseks sulgeda. Tippkoormused külmadel talvepäevadel rahuldaksid Roosi ja Murru tänava katlamaja. Lembitu tä­nava kinnistule aga võiks rajada mõne linnakeskkonda rohkem sobiva objekti.

Kuidas lisada Rakvere Soojusele väärtust? Kunagi oli Rakvere Soojusel Päikese tänaval suur kinnistu, mis tükeldati detailplaneeringuga väiksemateks kruntideks. Konkursiga andis Rak­vere Soojus 10 aastaks rendi­le 4000 m2  suuruse ala koos vana katlamajaga. Teise 4200 m2 suuruse krundi müüs Rakvere Soojuse eelmine nõukogu maha. Tagajärg on see, et kui ettevõte sooviks nüüd tootmise linnast välja viia, ei ole seda kuhugi üle viia, sest üks krunt müüdi maha ja teine anti pikaajalisele rendile. Miks langetati müü­giotsus ning sisuliselt võeti linna ettevõttelt võimalus laieneda ja kasvatada väärtust?

ASil Rakvere Soojus puudub tä­naseni kehtiv arengukava. Kui­das saab üks linna osalusega ettevõte tulevikuvisioonita eksisteerida? Peame küsimuse esitama eelmise nõukogu liikmetele. Aga arengukava puudumise tõttu saigi selline asi juhtuda, et müüakse maha ettevõttele strateegiliselt tähtsad varad.

13. detsembril tutvustas Rakvere Soojuse juhatus nõukogule soojaettevõte olukorda ja arenguvõimalusi. Põhiline küsimus on, kas Rakvere Soojusest peaks saama ainult võrguettevõte, kes ostab erinevatelt soojatootjatelt sooja ja müüb edasi lõpptarbijale, või peaksime ise arendama soojatootmist ning investeerima uue hakkpuidul töötava katlamaja ehitusse.

Esimesel juhul jääksid meile ainult soojatorustikud ja nende ülalpidamiskulud, teisel puhul oleks ka  suurem osa tootmisest Rakvere Soojuse käes. Alles kolmanda variandina peaks kaaluma ettevõtte osakute müümist, ja siiski on variant, et saaks müüa kas ainult tootmise või siis tootmise koos võrkudega.

Kui rääkida sooja hinnast tarbijale ühe, teise või kolmanda variandi puhul, siis praegu ei ole erilist vahet, kes on sooja tootja, kas linna osalusega ettevõte või erainvestor. Hinna kujundamist jälgib alates sellest aastast kogu Eestis konkurentsiamet ja liigkasu teenimine ei saa tulla kõne alla ka eratootja puhul.

Oleme lähitulevikus sunnitud vastu võtma tähtsaid otsuseid, sest praegune olukord on toasooja tarbimisel rakverlastele üks kallimaid.