Jant Käsmu sadama ümber: avalikku arutelu saatsid aplausid

Kristi Ehrlich
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Üleeile avalikkusele tutvustatud Käsmu sadama detailplaneeringu arutelu pikimaks sõnavõtuks oli näitleja ette kantud pöördumine.

End Käsmu sõbraks nimetanud näitleja Paul Laasik luges ette rea põhjuseid, miks umbes 50 alusele kavandatav sadam kaptenite külla ei sobi, ning võrdles seda suuruselt koguni Tallinna jahisadamaga. Käsmu muuseumi sõprade ühispöördumises märgiti, et arutluse all olev eskiis on vallarahva huve eirav ning muuseumi suhtes kiuslik.

“Nõuame suurema sadama planeerimise lõpetamist ja avalikku arutelu, kuhu on kaasatud spetsialistid,” lõpetas Laasik ühispöördumise ettelugemise ning ulatas selle saalis kõlava aplausi saatel Vihula vallavanemale Annes Naanile, kes leidis, et aplaus on kohatu, sest tegu pole teatrietendusega.

Samuti sadamat praegusel kujul toetanud Tallinna Giidide Ühingu esinaine Liina Steinberg pidas koguni vajalikuks muuseumi õuel asuvate nõukogudeaegsete kuuride kaitseks välja astumist, sest need esindavat koha ehedust ja külaatmosfääri, mida välisturist tuleb siia otsima kui midagi enneolematut.

“Ei peaks asjale lähenema liiga steriilselt ja esteetiliselt. See ei ole asi, mis Eestit müüb,” ütles Steinberg.

Sadama arendamise vastaste sõnavõtte pikalt vahele segamata kuulanud Külliki Namm, kelle kinnistu piirneb plaanitava sadamaga, ei mõistnud, miks käsitletakse sadama arendamist selliselt, et Aarne Vaiku tuleb millegi eest kaitsta. “See ei ole Aarne Vaigu personaalküsimus ega tema personaalsadam. Samuti pole see MTÜ Käsmu Majakas personaalsadam, mida sinna rajada tahame,” kõneles Namm. “Oleme täielikult unustanud selle, et detailplaneeringut viib läbi vald, ja seda avalikkuse huvides.”

“Kui mina konkreetse kinnistu omanikuna näeksin vähematki hirmu, et minu maa seal all Leemeti kivi ees saab solgitud ja meri kaob ära, siis mis te arvate, et ma olen sellega nõus?” küsis Namm sadama arendamise vastastelt.

Nammi sõnul on nende huvi likvideerida nõukogudeaegne nostalgia ja tekitada korrastatud avalik ruum.

Plaanitava sadama vastu seisev Käsmu meremuuseumi peremees Aarne Vaik leidis jätkuvalt, et arendajate soovitud sadam on Käsmu jaoks liiga suur. “Arhitekt on kõrgelennuline, harjunud Tallinna linnas suuri asju tegema. Neid asju peame vaatama ikkagi veepinnalt, mitte linnulennult,” leidis Vaik.

“Välja pakutud sadam pole mitte 50 alusele, vaid sinna mahub 70 alust,” lisas meremuuseumi peremees, kelle sõnul tuleb Käsmu sadamasse tegelikkuses heal juhul kaks-kolm paati päevas.

Samuti on ta veendunud, et asukoha mõttes tahetakse rajada sadam valesse paika, kust torm selle lihtsalt ära pühib.

Käsmu küla elanik ja hobipurjetaja Ruudo Liis ütles kavandatava sadama suurust kommenteerides, et olles käinud väikesadamates nii Soomes kui Rootsis, võib ta kinnitada, et Käsmu sadam ei tuleks liiga suur. “Soomes ja Rootsis on väikesadamad veel suuremad ja veel väiksemates külades.”

Ta lisas, et mereriiki ei too väliskülalist üks Viinistu ja üks Vergi sadam, vaid sadamate kett.

Esimene detailplaneering Käsmu sadamale algatati 23. novembril 2010. aastal just Aarne Vaigu initsiatiivil. Kaks aastat hiljem loodi MTÜ Käsmu Majaka Sadam sadama arendamiseks ja MTÜ üks asutajaliikmeid oli ka Aarne Vaik. Esimene detailplaneering lõpetati, sest Vaigul oli ettepanekuid, mida teha teistmoodi. Nüüd on algatatud uus detailplaneering Käsmu väikesadama rajamiseks. Sadamasse tuleks sadamahoone kapteni tööruumide ja võibolla kohvikuga, võrgukuurid, paadiehituskuur ning avalikuks kasutuseks mõeldud kultuurimaja.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles