Keskkonnaminister Marko Pomerants kutsus rühma inimesi pühapäeva hommikul Neeruti järve äärde arutama, milline võiks olla Eesti aastal 2050.
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Minister uuris lõkkeplatsil, milline on Eesti sajandi keskel
2. märts 2016, 11:36
Minister uuris lõkkeplatsil, milline on Eesti sajandi keskel
Arutelu oli ajendatud Isamaa ja Res Publica Liidu esimehe Margus Tsahkna mõttest, millega ta tuli välja erakonna visiooniüritusel. Nimelt tuleks end eestlasteks pidavate inimeste hulk tõsta kahe miljonini. Vestlusringist võtsid osa Ida-Viru kutsehariduskeskuse direktor Hannes Mets, Laekvere valla majandusosakonna juhataja Andrus Läll, Lääne-Viru rakenduskõrgkooli õppejõud Pille-Ruth Kukemilk, kinnisvarabüroo Uus Maa maakler Taivi Kask, Kadrina vallavolikogu esimees Jaanus Reisner ja kaameramees Mati Metsjõe.
Kõigepealt leidsid kutsutud, et esmatähtis on saada Eesti rahva iive positiivseks. See on aga otseses seoses küsimusega, kuidas võtta noortelt ära vanemate ülalpidamise kohustus.
“Kui mina olen oma töö teinud, peaks minu pension katma hooldekodu kulu,” viitas Mets sellele, et järeltulijatel, kes on sunnitud oma vanemad hooldekodusse paigutama, tuleb osa teenuse eest küsitavast summast endal tasuda ja see on lapsi kasvatavale perele koormaks.
Jaanus Reisner nägi siin ühe võimaliku lahendusena kogutud vara rakendamist hooldekodu kohamaksu tasumiseks. Sellisel juhul jääb lapsele valikuvõimalus, kas suunata vanema vara tema hoolduskulude tasumiseks ja soetada iseendale vara laenuga või siis rajada oma elu, toetudes pärandile ning maksta eaka eest hoolitsemine kinni muul moel.
“Võttes praegu 30 aastaks laenu, ollakse pensionieelses eas, kui saadakse laen teenindatud. Vara on võimalik hiljem kasutada, mida nõukogude ajal teha ei saanud,” märkis Reisner.
Pille-Ruth Kukemilk ei pidanud aga mõistlikuks hooldusteenuse eest tasumist varaga siduda, sest kõik isiklikku vara soetada ei jaksa.
“Euroopas elatakse üürikorteris, sest minnakse sinna, kus parasjagu on tööd. Eesti ühiskond liigub samas suunas,” lausus Kukemilk.
Rahvaarvu tõstmisel ei peetud tähtsusetuks ka nende eestimaalaste sidumist ühiskonda, kes ei räägi eesti keelt. Hannes Metsa sõnul on pooltel idavirulastel hall pass, sest mingil osal neist on sellega mugav Venemaal käia, teine osa aga mängib solvunut, sest sugulased-tuttavad said Eesti passi, aga nemad mitte.
“Igal eestlasel peaks olema mitu vene rahvusest sõpra, keda ta hoiab Eesti infoväljas,” lausus Reisner.
Veel leiti, et peaksime lahti saama mõtteviisist, et Eesti lõppeb Pada jõega. “Eesti lõppeb Narva jõega,” rõhutas Mets.
Ja Eesti pole ainult Tallinn – kunagi Tallinna ümber põllu peale veetud Eesti tuleb uuesti üle kogu maa laiali laotada.
“Rahvast oleks ka väljapoole Tallinna vaja, siis on siia ehitatud asjadel mõtet,” viitas Pomerants heale taristule, mis on rajatud. “Parema Eesti tegemiseks võib Tallinnas tööl käia, aga elada ikkagi maal, sest sõita tööle jõudmiseks 100 kilomeetrit või rohkem, on köömes,” lisas minister.
Miks Neeruti järve kaldal lõkke ääres?
Keskkonnaminister Marko Pomerantsi sõnul käib Isamaa ja Res Publica Liidul vahva kampaania: umbes kuu aja jooksul kutsuvad erakonnaliikmed üle Eesti kokku sellised vestlusringid ja uurivad, milline võiks Eesti välja näha umbes sajandi keskpaigas.
“Tänane Eesti on Isamaaliidu nägu. Kõik, mis 1992. aasta programmis kirjas oli, on praeguseks realiseeritud, vaid haldusreform on veel jäänud. Nüüd tuleks mõelda, millist Eestit me tahaksime näha 35 aasta pärast,” kõneles Pomerants, kes sellel teemal kaasamõtlejatele pakkus pühapäeva hommikul lumises Neerutis lõkkel keedetud auravat vaarikateed, suppi ja kringlit.
“Minule kohaselt käib loodus asja juurde,” lausus minister Marko Pomerants.