Nädala kaja: Raamatutest sillad

Inna Grünfeldt
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Inna Grünfeldt
Inna Grünfeldt Foto: Meelis Meilbaum / Virumaa Teataja

Raamatud pole ilmast kuhugi kadunud. Raamatukogude riiuleil leidub imelisi maailmu, tulvil põnevust ja poeesiat. Nutikamad teosed on seadnud end sisse ka nutiseadmetesse. Olgu teose vorm missugune tahes, hea raamat teeb lugejale head. Üks muudab targemaks, teine paremaks, kolmas sallivamaks. Isegi vihastama panev teos võib anda tubli tõuke endasse vaatamiseks. Mõnus on raamatut sulgedes tunda, et (mina)pilt on selgem, hing puhtam ja valmisolek lähikondsete mõistmiseks senisest suurem.

Kes pole veel oma raamatut leidnud, seda võib raamat tabada ootamatult ja ette hoiatamata. Näiteks lapsele loetava õhtujutuna, mille lugemist ei raatsi katkestada ka siis, kui põnn juba magab. Haarav raamat ei küsi lugeja vanusest. Just nõnda paneb toeka õla lugemislustile ja põlvkondade sidemele alla väike Oskar, täpsemalt Andrus Kivirähk, kelle “Oskar ja asjad” pärjati Eduard Vilde kirjandusauhinnaga.

Hindajad tunnistasid, et fantaasiaküllane ja haarav raamat mõjus silmi ja südant avavalt. Poole sõnagagi õpetamata laseb kirjanik lugejal Oskari mõtete-tegemiste kaudu taasavastada need alustalad, millele toetudes ehitada sildu lähedasteni.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles