Tervema Eesti eest!

Urve Palo. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Kui ma aastaid tagasi süvenesin rahvastikuministrina Eesti elanikkonda puudutavatesse arvudesse, avastasin nii mõndagi, mis meele mõruks tegi. Eriti jahmatama panev oli asjaolu, et alkoholi tõttu kaotame aastas üle tuhande inimelu. Jah, muidugi olin ma näinud, milliseid muresid põhjustab alkoholi liigtarvitamine inimestele endile ja nende peredele. Ometi ei olnud ma teadvustanud otseste alkoholisurmade nii suurt arvu. Asusin uurima, mida plaanib olukorra muutmiseks teha sotsiaalministeerium, sest nii valusad numbrid pidanuks ju tegema ülimalt murelikuks ministri, kes vastutab inimeste tervise eest riigis, mille rahvastik püsivalt kahaneb.

Paraku avastasin, et plaanis pole suurt midagi. Veelgi hullem, isegi ei soovitud midagi ette võtta. Selgus, et nii alkoholi reklaamimise kui ka kättesaadavuse piiramine olevat vastuolus vaba turumajanduse põhimõtetega. Tühja sellest, et paljud alustavad juba lapseeas siidri ja õlle joomisega, olles mõjutatud lahjade alkohoolsete jookide reklaamidest, mis viitavad lõbusale elustiilile, ja ka sellest, et alaealistel on võimalik ilma suure vaevata alkoholi soetada. Tagajärjeks on, et noored inimesed ei käsitle siidrit ega õlut alkoholina, vaid pigem karastusjoogina.

Läbi aastate on reformierakondlastest sotsiaalministrite hoiak olnud see, et piisab, kui tõstame võrdselt lahja ja kange alkoholi aktsiisi. Vaid see pidavat vähendama alkoholi pruukimist. Tõsi, kange alkoholi puhul avaldab see müüginumbritele mõju, sest lõpptoote hinnas on aktsiisi osakaal kõrge.