Miks me ei taha rikkaks saada?

Pangaliidu tegevdirektor Katrin Talihärm. . Foto: Peeter Langovits.

Ehkki tänapäeval on paberraha osakaal vähenenud, mäletab suurem osa inimesi aega, mil pea kõik ostud sai tehtud just sularaha eest. Ka on ajas märkimisväärselt muutunud meie ostuharjumused – ennekõike nooremale põlvkonnale on e-kaubandusest saanud uus kulutulena leviv normaalsus. Paraku kaasnevad selliste muutustega ka riskid, sest rahatarkus pole ühiskonna üldise arenguga sammu suutnud pidada.

Olulisi rahaasjadega seotud otsuseid ei tehta ammu enam ainult pangas. Kõikvõimalikud finantskohustused ja nendega seonduv, nagu näiteks lepingud, laenud, krediitkaardid, järelmaksud, saadavad meid igapäevastes tegemistes ja kõnetavad järjest nooremaid. Oskus rahaasju planeerida, mõista finantsteenuseid ning teha arukaid otsuseid on universaalsed teadmised, mis on vajalikud nüüdisaja finantsteenuste džunglis ellujäämiseks. Eesmärk peaks olema mõista, kuidas mitte langeda võlgadesse, vaid kasvatada teadlikult hoopis oma pikaajalist heaolu.

Uuringufirma Saar Poll läbi viidud “Finantsalase kirjaoskuse uuring Eesti elanike seas” näitas, et viie aastaga on oma rahaasju üldse mitte planeerivate inimeste hulk jäänud samaks. Igal neljandal inimesel on aasta jooksul tulnud ette olukord, kus sissetulek ei kata ära elamiskulusid. Küsimus ei ole mitte niivõrd selles, kumb pakub rohkem rahuldust, kas säästmine või kulutamine, vaid soovis end harida. Ka miinimumpalga juures on võimalik säästa või teha tarku valikuid, et sissetulekuid suurendada ja väljaminekuid vähendada.