/nginx/o/2017/02/14/6341505t1h8188.jpg)
Eestlased on end ikka pidanud väga töökaks ja sihikindlaks rahvaks. Samal ajal kui Euroopa Liidu 25 riiki ülestõusmispühade teist püha vaba päevana tähistavad, rügavad eestlased tööd teha ja väärtuseid luua. Võita terve päev aastas võrreldes oma Euroopa partneritega – see teeb kaheksa tundi rohkem aega toota, arutleda, luua ja nõu pidada. Taanis, Islandil ja Norras on lisaks vaba veel suurele reedele eelnev neljapäev.
Eestlasi peetakse samal ajal ka ateistlikuks rahvaks ning see on põhjuseks, miks riigikogus ettepanekud muuta riigipühaks ka ülestõusmispühade teine püha, tagasi on lükatud. Ei olevat sünnis mittekristlikul riigil saada vaba päeva kristliku tähendusega sündmuse arvelt. Eesti, kes peab end samal ajal ka rahvusvaheliseks, paindlikuks ja edumeelseks riigiks, sai aga ülestõusmispühade teisel pühal asju ajada vaid käputäie riikidega, nende hulgas Türgi, Montenegro ja Monacoga. Rahvusvaheliste ettevõtete peakontorid on suletud, välispartnerite telefonid ei vasta, e-kirjad ei liigu, tellimusi vastu ei võeta, kaubad seisavad ning logistika ootab uut tööpäeva. Eestlased on aga tööl ja ootavad, et saabuks uus päev, mil ka Euroopa partnerid tööle hakkavad ning elu ja majandus natukenegi liikuma hakkaks. Euroopa Liidu 25 liikmesmaal ei toimu sel ajal isegi pangatehingud.