Kiri: Fosforivajadusest­

Marek Strandberg
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Räägin fosforimineraalide kasutusest. On üsna kurb, kuidas uuringu- ja elamisraha otsivad geoloogid, poliitloomad ja loomulikult kaevetehnikale kasutust otsivad ettevõtjad lollitavad inimesi, öeldes, et fosforiidi kasutamine tegevat meid garanteeritult rikkaks.

Ilmselt ei tee. Miks? Peamine fosforivajadus on põllumajanduses. Täna pruugitakse fosfaate (P2O5-le arvutatult) umbes 35 miljonit tonni aastas. Kui inimkond kosub 9 miljardini ja põllumajandusharjumused jäävad praegusteks, kasvaks aastaks 2100 fosforiidivajadus 80 miljoni tonnini. See oleks aga ökoloogilise katastroofi põhjustaja. Meredesse leostuks fosfori ülejääk, kalavarud kannataksid ja inimesed kaotaksid loomuliku fosforiallika.

Euroopa Liidule on mineraalse fosfori temaatika aga üsna valus ja seetõttu kaalutakse stsenaariumi, millega põllumajanduse iseloomu soovitakse muuta. Vähendades liha osakaalu toiduratsioonis, väheneks fosfori vajadus 20 miljoni tonni võrra. 15 miljonit tonni sest tulevasest 80 miljonist kaotaks tähenduse, kui toitu enam ei raisataks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles