Schengeni kaotamine on tagasiminek

Einar Vallbaum Foto: Erakogu

Paljud meist mäletavad esimesi mobiiltelefone, mille funktsionaalsus, suurus ja kestvus on teinud paarikümne aastaga tohutu hüppe. Tänapäeva noored neid ei mäleta ning peavad mittetundliku ekraaniga versioonegi kiviaja jäänukeiks.

Needsamad noored ei mäleta ka Schengeni viisavaba ruumi eelset olukorda, mil reisimine ja kaubavahetus oli oluliselt vaevarikkam, aeganõudvam ning komplitseeritum. Küll aga annavad inimesed alates 15. eluaastast oma osa TNS Emori korraldatud uuringusse, mille järgi 60% vastanuist sooviks pagulaste leviku piiramiseks loobuda viisavabast liikumisest Euroopa Liidus.

Igaüks, kes mäletab piiriületust enne ­Schengeniga liitumist, mäletab, milline peavalu ja ajakulu oli riikidevaheline liikumine. Pikk ootejärjekord, tüütu kontroll, ajavaru planeerimine ja ootamatused piiripunktis tegid reisimise ja kaubavahetuse praegusest oluliselt aja- ja ressursikulukamaks. Piirikontrollide taastamisest kannataks tugevasti riikidevaheline kaubavedu, seega ka eksport, kaupade liikumise kiirus, bussiliiklus ja tavatransport. Kaupade kiire liikumise võib Schengenist loobudes üldse ära unustada. See on eeskätt probleemiks riknevate toiduainete puhul, mis tähendab veelgi suuremat kontsentraatide, pestitsiidide ja muude pahade, ent toitu säilitavate ainete hulka toodetes.