Meelis Atonen müüks Eesti Posti maha

Meelis Atonen tõdeb, et kõige enam on Eesti Posti majandustulemusi ja tegevust mõjutanud traditsioonilise postiteenuse kasutamise vähenemine. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Eesti Post on taas aktiviseerinud kinnisvara müüki, maapostkontorite sulgemine ja frantsiisikontorite avamine on olnud kõneaineks juba pikemat aega. Eesti Posti nõukogu esimees Meelis Atonen usub, et postifirma on õigel teel.

Kui aktiivselt Eesti Post praegu kinnisvaramüügiga tegeleb ja kui palju on veel ülearust kinnisvara?

Tänaseks ei ole Eesti Postil enam nii palju kinnisvara kui neli aastat tagasi, mil praegune nõukogu paika sai ja hakkasime firma kinnisvarapoliitikat ümber hindama. Kahju, et jäime suhteliselt hilja peale, kinnisvaraturul olid ju hiilgeajad ja raha oleks võinud oluliselt rohkem teenida.

Suurem osa kallimat kinnisvara on maha müüdud, jäänud on postkontoreid teatud piirkondades ja maapostkontorid.

Postkontorid tuleb avada nen­des kohtades, kus inimesed niikuinii käivad, vana arusaamine, et postkontor on iseenesest tõmbekeskus, kus inimene tahab käia ja käib, ei ole päris õige. Inimene tahab kõik teenused hästi mugavalt kätte saada. Post­kontorid peaks asuma kaupluste või muude iga päev külasta­tavate kohtade ligi. Eraldiseisev postimaja sellistele tingimustele paraku ei vasta, sealt kinnisvara müümise idee tuligi.

Kõige uhkemad ja kallimad ma­jad Tallinnas ja Tartus on ma­ha müüdud, võib öelda, et meie kliendiarvud on muudatuste tagajärjel hoopis kasvanud.

Läheme sinna, kus klient meid näha tahab, mitte sinna, kus me arvame, et võiksime kliendi kohale meelitada.

Kuivõrd on Eesti Posti muutnud näiteks Ekspressposti ja Smartposti turule tulek?

Kõige rohkem on Eesti Posti tegevust või majandustulemusi mõjutanud ikkagi see, et traditsiooniline postiteenuse kasutamine kuivab kokku. Inimesed lihtsalt saadavad vähem kirju, ostavad marke vähem, kasutavad teenuseid vähem. Tõsi küll, asemele on tulnud logistika ja pakke saadetakse rohkem.

Konkurentsist rääkides on minu hinnangul väga kahjulik, et meil on Eestis sisuliselt kaks ajalehtede kojukandmise võrku, mis üksteist osaliselt dubleerivad. Lõppkokkuvõttes teeb see teenuse tarbijale kallimaks.

Eesti Posti esindajana pean siinkohal küll peeglisse vaatama, seda siiski mitte isiklikus, vaid ettevõtte plaanis. Enam kui kümme aastat tagasi lõi Eesti Post ise oma paindumatusega võimaluse Ekspressposti tekkeks. See näitab, kuidas riigile kuuluv ettevõte võib olla ülbe ja kliente mitte kuulata.

See on meile kindlasti väga suur kahju, et Ekspresspost võtab paljud ajalehed ise koju kanda ja teeb seda linnades, kus kojukanne on suhteliselt mugav. Tuleb tunnistada, et ise andsime omal ajal selle turu ära, mida tagasi võita on väga keeruline. Oleme selle nimel küll tegutsenud, üritame oma teenust parandada, toimetame võimalikult laialt üle Eesti varajast kojukannet, et Ekspresspostil ei oleks vajadust oma teenuse müügiks, aga tuleb peeglisse vaadata.

Paki kojukannet puudutades ei ole Smartpost kõige suurem tegija, DPD on väga tugev tegija ja selles vallas on iga uus konkurent väga valus. Illusiooni, et me seda tähele ei pane, ei maksa luua.

Konkurents on ka Eesti Posti aidanud, selles mõttes, et oleme oma teenuseid muutnud. Vanasti läks inimene pakiga post­kontorisse, saatis selle teele ja saaja läks pakile postkontorisse järele. Praegu pakub Eesti Post sellist võimalust, et pakile tullakse koju järele ja suuremates kohtades toimetatakse saabunud pakk ka koju kätte. Ma olen täiesti kindel, et mõne aastaga laieneb see üle Eesti.

Eesti Post hakkab pakkuma Smartpostile analoogset pakiautomaatide teenust. Meil on riigihange pooleli, ostame oma kapid ja hakkame teenust pakkuma.

Tuleb arvestada, et Smart­post on Itella ehk Soome postifirma omanduses, tegemist on väga tugeva ettevõtte ja väga tugeva konkurendiga. Peame oma teenuste ja hindadega olema konkurentsivõimelised.

Mõni aasta tagasi teatasite, et riik peaks Eesti Posti maha müüma. Kas see seisukoht on ikka sama?

Mina arvan, et Eesti Post tuleb erakätesse anda ja põhjuseid on mitu. Postiäri ei ole enam traditsiooniline ja üks firma ei pea enam teenust osutama üle riigi, seda on hästi näidanud nii Ekspresspost kui Smartpost.

Universaalse postiteenuse osu­taja ehk kirjade kokkukoguja ja nende adressaadini toimetaja leitakse riigi poolt juba prae­gu riigihanke korras. Eesti Post küll võitis ainukese pakkujana viimatise konkursi, kuid see näitab, et konkursiga otsitakse parima hinna pakkujat.

Selles kontekstis ei ole riigil enam vaja olla turul konkurendi rollis, riik peaks hoolitsema hoopis selle eest, et turg oleks või­malikult avatud ja klientide huvid võimalikult hästi kaitstud. Kas teenuse osutajaks on Eesti riigile kuuluv Eesti Post, Eesti Post, mis ei kuulu riigile, või hoopis mõni muu firma, ei ole minu arvates enam oluline.

Ja tegelikult veel olulisem müügi põhjendus on see, et postiteenus muutub üha enam rahvusvaheliseks. On vaja, et pakid või teenused liiguksid Eestist välja, ja selleks on vaja väga häid võrgustikke.

Euroopa mastaabis on Eesti Post väga väike ettevõte, kel ei ole häid ühendusi, just selleks ongi vaja leida tugev strateegiline partner. Ma loodan väga, et uus valitsus, mis pärast märtsivalimisi võimule saab, selle teema väga kiiresti üle vaatab.

Smartpost on Itella kaudu, DPD Prantsuse posti kaudu sees väga suurtes rahvusvahelistes võrgustikes. Eesti Postil võib ühel hetkel lihtsalt konkurentsinõrkus tekkida.