Lapsetoetus peab suurenema

Kairit Pihlak
, Rakvere abilinnapea
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kairit Pihlak
Kairit Pihlak Foto: Erakogu

Laste üleskasvatamist toetav riigipoolne igakuine summa peab tagama perele kindlustunde, et hädavajalikud kulutused lastele saavad alati kaetud.


Alanud aastast laekub lapsevanema pangkontole senise 300 kr asemel 19 eurot riiklikku lapsetoetust. Selline toetuse rahaline väärtus on püsinud muutusteta aastast 2004.
Ei ole seda suurusjärku mõjutanud vahepeal õitsenud majanduskasv ning tänu sotsiaaldemokraatide vastuseisule ja ühiskondlike organisatsioonide reageerimisele suudeti lapsetoetuse kärpimist riigieelarvest vältida ka majanduslikult raskematel aastatel.
Kuigi peaminister on nimetanud lapsetoetust lennukilt raha loopimiseks, tuleb tunnistada, et oma tagasihoidlikule vääringule vaatamata on just see tugi ainus asi, millele pered on seni võinud tegelikult kindlad olla.


Lapsetoetus on vajalik kõigile


On avaldatud arvamust, et toetus olgu suurem, aga seda saagu vaid vaesed.
Tõepoolest, suurel osal peredest moodustab lapsetoetus sissetulekutest palju olulisema osa kui paremini kindlustatud leibkondadel.
Kuid lastele vajalikud kulutused on kõikides perekondades sarnased ning pere elujärjest sõltumata on iga laps riigile oluline väärtus.
Piiri tõmbamine vaeste ja rikaste perede vahele ei suurendaks kuidagi ühiskonna solidaarsust ja arvestades sissetulekute läbilõiget, võib juhtuda, et enamik lastega peredest osutubki nn vaesusriskis olevaks.
Seetõttu on ka paljudes Euroopa arenenud riikides kasutusel universaalsed peretoetuste süsteemid, kus toetust saavad kõik sissetulekutest sõltumata. Rootsis näiteks saab iga laps 1050 Rootsi krooni (1800 kr) kuus.
Uuringud on näidanud, et eesti naised sooviksid sünnitada keskmiselt 2,2 last, ometi sünnitavad nad vaid keskmiselt 1,65 last.
Uuringust ”Sündimust mõjutavad tegurid Eestis 2008” selgus, et 70% vastanutest pidas vähese sündimuse põhjuseks materiaalseid muresid ja ebakindlust tuleviku suhtes.
Eesti perepoliitika keskendub teistes Euroopa riikides valitsevast kõige enam lapse sünnile ja 5000kroonisele sünnitoetusele lisandub poolteist aastat vanemahüvitist, mis tänavu on kuni 2157 eurot (33 750 krooni) kuus.


Ometi kestab lapse üleskasvatamine vähemalt 18 aastat ja selleks kulub lisaks armastusele ka oluline summa raha.
Seetõttu ei saa vanemahüvitist pidada piisavalt tõhusaks meetmeks laste sündimuse suurendamiseks, kuna kindlustunnet vajab pere kogu lapse kasvamise ajaks.
Vanemahüvitisel on positiivne mõju eelkõige kõrgepalgaliste naiste sünnikäitumisele, kuid esimese lapse sünnitamise tõenäosus madalapalgaliste seas on vanemahüvitise ajal hoopis langenud.


Tasakaalust väljas on ka toetuste omavahelised proportsioonid. Kui praegu eraldab riik aastas 70 miljonit eurot lapsetoetusteks, mida makstakse lapse täisealiseks saamiseni, siis vanemahüvitisele, mida makstakse kõigest poolteist aastat, eraldatakse 170 miljonit.
Hetkel ei kohtle lapsi võrdselt ka tulumaksu tagastus alates pere teisest lapsest. Vanemad, kellel on piisavad sissetulekud, on saanud teise lapse puhul riigilt tagasi üle  5000 krooni lapse kohta aastas, samas väga väikeste sissetulekutega ja töötute laste vanemad jäävad sellisest toetusest täielikult ilma.


Lapsetoetus kolmekordseks


Lapsetoetuse kolmekordistamine vähemalt 60 euroni oleks reaalne, perele kindlustunnet tekitav sissetulek, mis aitaks vähendada laste vaesust ja sotsiaalset kihistumist.
Peredel oleks kindlus, et lapsed on alati toidetud ja huvialadega tegelemisest ei pea loobuma ka siis, kui tuleb ette majanduslikult kehvemaid eluetappe.
Toetuse tõstmine läheks riigile maksma ligi 120 miljonit eurot (1,8 miljardit krooni). See võib tunduda esmapilgul üsna kallis, kuid tegelikult on vaid valikute küsimus.
Alustada tuleb vanemahüvitise lae allapoole toomisest. Kahekordne eesti keskmine palk peaks olema piisav, et kompenseerida lapsevanemale saamata jäänud tulu.


Ka maksusüsteemi täiustamine peab hakkama tööle lastega perede kasuks - olgu see siis automaks uue sõiduki soetamisel või kõige kõrgemat palka saavatele täiendav tulumaksuaste.
Kõige olulisem on prioriteetide muutmine. Näiteks Soomes, Taanis ja Rootsis, kus laste arv ühe naise kohta on üks kõrgemaid Euroopa Liidus, on ka peretoetuste osatähtsus riigi SKPs üks kõrgemaid.


Eesti peretoetuste ja vanemahüvitise osakaal moodustab 2011. aasta eelarves 1,7% SKPst. Võrdluseks olgu toodud, et näiteks Soomes ja Rootsis moodustavad peretoetused 3% ja Taanis koguni 3,8% riigi SKPst.
Kui tahame, et Eesti naised julgeksid rohkem lapsi sünnitada, et lapsed ei peaks puudust kannatama ja noored tuleksid siia tagasi oma peret looma, siis peame muutuma laste- ja peresõbralikuks riigiks juba täna.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles