Uus jahiseadus eeldab koostööd

Andres Talijärv
, keskkonnaministeeriumi asekantsler
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andres Talijärv.
Andres Talijärv. Foto: Internet

Keskkonnaministeeriumi eestvõttel on uue jahiseaduse eelnõu ettevalmistamine käinud juba üle kolme aasta.

Uue seaduse üks põhieesmärke on jahimeeste ja (met­sa)maaomanike senisest paremale koostööle alusepanek. Vajalike kokkulepete ja kompromisside saavutamiseks seab eelnõu jahimehed ja maaomanikud võrdsesse seisu. Näiteks näeb eelnõu ette, et omanikud saavad jahipiirkonnas probleemide tekkimisel õiguse jahirentniku väljavahetamiseks. Seda muidugi vaid juhul, kui teisiti kokkuleppele ei jõuta. Seni ei ole maaomanikud jahipiirkonna kasutamisel praktiliselt saanud kaasa rääkida. Ka jahipiirkonna renditasus hakkavad jahimehed ja maaomanikud omavahel kokku leppima.

Eelnõu annab maaomanikule võimaluse korraldada oma maal või metsas väikeulukijahti. See õigus ei laiene näiteks metskitse, metssea, põdra ja hirve küttimisele, küll aga aitab muu hulgas leevendada probleeme kobrastega, kes tekitavad maaomanikele suuri kahjustusi.

Kuigi eelnõu lubab maaomanikul jahti pidada, ei saa ta seda teha, olemata jahimees. Igal jahimehel peavad olema jahipidamisõigust tõendavad dokumendid - jahitunnistus ja jahiluba. Lisaks peab relva jahipidamisvahendina kasutav isik relvaloa saamiseks tegema eksami.

Eelnõu tagab kontrolli ulukivaru säästva kasutamise üle. Põhiseaduse kohaselt on riigi ülesanne loodusrikkuste, sh loomastiku jätkusuutlikku kasutamist tagavate seadusandlike aktide väljatöötamine. Eelnõu kohustab riiki tegema jahiulukite seiret, mis annab ülevaate ulukipopulatsioonide säilimise ja seisundi kohta. Seaduseelnõu annab riigile võimaluse seada küttimispiiranguid või jahipidamine hoopis keelata, kui seireandmed näitavad liigi seisundi halvenemist.

Eelnõu ettevalmistamises on osalenud väga paljude huvigruppide esindajad. Ministeeriumi ülesanne on arvestada võrdselt kõikide osapoolte huvidega. Eelmiste seaduste väljatöötamisel on (metsa)maaomanikel olnud kõige väiksem kaasarääkimisvõimalus. See eelnõu asetab maaomanikud ja jahimehed võrdsesse seisu. Riigi ülesandeks jääb kindlustada ulukiasurkondade jätkusuutlik säilimine.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles