Riik jätab omavalitsused teede hooldamisel taas kord hätta

Eva Klaas
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lumetõrjeks kulus mullu paljudel omavalitsustel mitu korda rohkem raha, kui riik eraldas teedehoolduseks terve aasta peale kokku.
Lumetõrjeks kulus mullu paljudel omavalitsustel mitu korda rohkem raha, kui riik eraldas teedehoolduseks terve aasta peale kokku. Foto: Arvet Mägi

Lääne-Virumaa omavalitsusjuhid tõdevad, et rahast, mis riik tänavu teede korrashoiuks eraldas, ei jätku isegi talvisteks lumetõrjetöödeks, rääkimata teede remondist.

Lääne-Viru Omavalitsuste Liit (VIROL) esitab sise-, majandus- ja kommunikatsiooni- ning rahandusministeeriumile taotluse leida lisavahendeid, et kompenseerida omavalitsuste suuri kulusid lumetõrjetöödele.

VIROLi tegevjuht Sven Hõbemägi selgitas, et maakonna omavalitsused on teinud arvutused, kui palju täiendavaid ehk plaaniväliseid kulusid nõudis detsembris möllanud kahe suure lumetormi tekitatud kahjude likvideerimine.

“Mõeldud on näiteks kulutusi lisatehnikale ja lumeveole,” ütles Hõbemägi ja lisas, et omavalitsused on pidanud mulluste lumetõrjetööde eest tasuma ka juba tänavuse aasta arvelt. “Võrreldes 2009. aastaga kulus mullu detsembris lumekoristusele umbes kolm korda rohkem raha. Kui täiendavad kulud või vähemalt osagi neist otsustatakse kompenseerida, oleks seegi suur asi,” rääkis Hõbemägi.

Vaatamata sellele, et käimasolev talv on põhjustanud oluliselt suuremaid väljaminekuid kui eelmine, mil kulud olid samuti kõrged, ei ole riigi poolt eraldatav toetus kohalike teede hoiuks ja remondiks kahe eelneva aastaga võrreldes märkimisväärselt tõusnud.

Riik eraldab omavalitsustele teedehoiu toetuseks kokkuleppelise protsendi planeeritavast kütuseaktsiisi laekumisest, mis praegu on viis protsenti. 2008. aastal oli see aga 15% ning enne seda pikka aega 10%. Raha jagamisel arvestatakse iga omavalitsuse puhul nende hooldatavate teede ja tänavate kogupikkust.

Toetus ei ole suurenenud

Vihula abivallavanem Urmas Osila nentis, et tänavu saab vald riigi teatel niinimetatud teederaha 50 042 eurot ehk umbes 783 000 krooni. See ei ole märkimisväärselt rohkem kui eelmisel aastal, suurenenud on toetus sama summa võrra, mis mullu arvestati vallale täiendavalt lumetormi Monika tekitatud kulude katmiseks. Lisaraha eelmise aasta summadega võrreldes on vaid 63 000 krooni ehk 4026 eurot.

“Kui järgmine talv tuleb samasugune, nagu on kaks viimast, läheb väga raskeks. Muidugi, ega meil muud üle ei jää, kui peame hakkama saama. Mullu kulus kogu riigi poolt teede hoolduseks eraldatud summa lumelükkamisele ja pidime ka ise selleks raha juurde panema,” rääkis Osila.

Väike-Maarja vallavanem Urmas Tamm ütles, et arvestades suuri kulutusi lumekoristusele eelmisel aastal, oodati, et riik sellega ikkagi mõnevõrra arvestab. “Riik on tänavu eraldamas meile 1,536 miljonit krooni ehk 98 000 eurot. Vald saab omalt poolt lisada
600 000 krooni ehk ligikaudu 38 350 eurot,” sõnas Tamm.

Teeremont jääb tulemata

Tamm ütles, et selleks aastaks kasutada olevast teede hooldamise rahast on umbes 63 910 eurot (miljon krooni) ehk pisut alla poole kulunud. “Juba mitmendat aastat ei saa me teid remontida, mullu oli võimalik ainult minimaalselt auke lappida.”

Tamm tõi näiteks, et 2008. aastal eraldas riik vallale teehoiuks 5,6 miljonit krooni, mis on umbes 342 560 eurot.

Tamsalu vallavanem Toomas Uudeberg tõdes samuti, et mullusega võrreldes saadakse teede hoolduseks ja remondiks raha samas suurusjärgus.

“Mõneti on arusaadav, et kui riigil läheb kehvasti, tuleb ka omavalitsustel kokku hoida. Aga kurvaks teeb, et on muudetud raha eraldamise põhialuseid. Kui aktsiisimaksu laekumine on halvem, siis muidugi on raha vähem, kuid praegusel juhul on vähendatud protsenti,” rääkis Uudeberg. Vallavanem ütles, et loomulikult ei saa lund jätta lükkamata ja kõige hädapärasemad teeremondid tuleb samuti ette võtta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles