Huvi metsa säästliku majandamise vastu kasvab

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Metsatehnika läheb üha paremaks, tänu sellele saab puu metsast kätte kergemini ning pinnas ja teed jäävad tervemaks.
Metsatehnika läheb üha paremaks, tänu sellele saab puu metsast kätte kergemini ning pinnas ja teed jäävad tervemaks. Foto: Meelis Meilbaum / Virumaa Teataja

Metsamehel on tänavu talvel lume tõttu pisut keerulisem tööd teha ning märjematele kasvukohtadele hästi ligi ei pääse. Küll ei saa nuriseda puidu nõudluse üle.


Tänavust talve hindavad metsamehed võrdlemisi heaks, kuigi kohati takistab töid lumi ning külmagi võiks metsatööde seisukohalt rohkem olla.
“Paks lumi on hea isolatsioo­nimaterjal ning pinnas ei külmu seetõttu piisavalt, et metsatehnikaga peale minna. Seepärast sõidetakse vahel rajad sisse, et lund kokku suruda ning soodustada maapinna külmumist,” ütles Södra Metsad OÜ abimetsaülem Tarmo Vahter. “Siiani on hea talv olnud, ei saa kurta.”
Rakvere Metsaühistu juhatuse esimehe, erametsakeskuse Lääne-Virumaa tugiisiku Lauri Salumäe hinnangul on aga lumi tööd takistanud ning lumelükkamiskulud kipuvad üsna suureks minema, kehvad teeolud toovad ka täiendavaid tehnika remondikulusid.
“Kuid sügis oli ilus ja töötamiseks soodne. Tööd tehakse metsas nii, nagu ilm lubab,” ütles Salumäe.

Metsandusega tegeleva ettevõtte Artiston juhatuse esimehe Margo Klaasmägi hinnangul on viimase kümne aastaga metsanduses ebaaus konkurents vähenenud, sest riigi õiguskaitseorganid on teinud tõhusamat tööd.

“Riigimaade eraomandisse minek läbi erastamise on saanud samuti lõpusirgele. Nüüd on jäänud vaid avalikud enampakkumised, mis toimuvad turuhindadega, mitte soodushindadega nagu erastamisel ja tagastamisel. Lisaks politsei ning maksu- ja tolliameti töö tõhusamaks muutumisele on tõhustunud ka keskkonnainspektsiooni töö - röövmajandust metsas enam ei kohta ning metsavargusi on harva,” rääkis Klaasmägi.

Mis turgu puudutab, siis Klaasmägi sõnul on nõudlus puidu järele praegu olemas ning hinnatase hea. “Saepalk läheb enamasti Eesti saeveskitesse, paberipuu peale haava rändab Eestist välja,” rääkis Margo Klaasmägi.

Margo Klaasmägi hinnangul tulevikus metsaomanike arv kahaneb.
“Väikeste, 5-10hektariste metsade omanikud mingil hetkel näevad, et sellise kinnisvara omamine ei ole perspektiivikas,” arvas Klaasmägi.

“Inimesed, kes ei ole huvitatud metsa majandamisest, on üha enam oma metsakinnistutest loobunud ning need on liikunud nende inimeste ja ettevõtete kätte, kes majandavad metsa jätkusuutlikult.”

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles