Uuel õppeaastal tehakse Rakvere ametikooli eestvedamisel algust projektiga, mille raames saab üle 400 noore töötu neljas koolis lisaks nõustamisele ka ametit õppida.
Töötud noored saavad õppimismaigu suhu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rakvere ametikooli eestvedamisel hakkavad uuest õppeaastast toimuma karjääriõppekursused töötutele noortele ametikoolis, Väike-Maarja õppekeskuses, Narva kutseõppekeskuses ja Järvamaa kutsehariduskeskuses. Elukestva õppe arendamise sihtasutus Innove eraldas projektile sel nädalal muljet avaldava toetussumma 1 722 820 krooni ehk 110 108,27 eurot.
“See on selles mõttes uudne idee, et me ei tee ainult kutsekarjäärinõustamist või õpeta näiteks CVd kirjutama. Lisaks on ka meistriklassid, et noored mõistaks, mis neid tegelikult huvitab, mida nad tahaks õppida, millisesse kooli minna,” selgitas ametikooli täiendusõppe osakonna juhataja Ada Väät.
Hea võimalus
Noored leitakse Eesti Töötukassa ja omavalitsuste kaudu ning sihtrühmas on neid nelja kooli peale 456.
Eesti Töötukassa Lääne-Virumaa osakonna juhataja Ene Kesler rääkis, et noored vanuses 16-24 on maakonna töötutest kõige väiksem vanuserühm, 13% töötute koguarvust.
“Sihtrühmana on nad aga väga olulised, sest kui noorel inimesel ei teki tööharjumust, on seda hiljem keeruline, kui mitte võimatu tekitada,” rõhutas ta.
Enamasti selles vanuses õpitakse, kuid probleem tekibki siis, kui õpingud on lõpetatud või katkestatud. “Riskid on kõige suuremad põhiharidusega, üldkeskharidusega ja põhikooli baasil kutsekeskharidusega noortel. Kahe esimese puhul on selge – pole eriala, pole ka perspektiivi,” sõnas ta. Kutseharidus peaks tagama konkurentsivõime, kuid sageli see nii ei ole.
“Põhikooli lõpetaja on liiga noor, et teha põhjendatud ja kaugeleulatuva mõjuga valikuid, eriti olukorras, kus kodu võib-olla ei oska suunata-toetada ja kooli karjäärinõustamine lapsekingades,” arutles ta.
“Erialavaliku argument ei ole sellisel juhul noore huvi või tööturu soodne olukord, vaid konkursi puudumine erialal, kooli lähedus kodule või muud ainult lühiajaliselt tähtsad tegurid,” tõi ta välja probleeme.
Noorte sihtrühm erineb pikaajalistest töötutest. “Noortel on pigem info küsimus, ei julge esimest sammu teha või ei teagi, millised võimalused tal on,” selgitas Ada Väät. Väädi sõnul annab meistriklassi läbimine noortele parema sihi.
“Kas või teada seda, mis kursusi küsida töötukassast, on ju neid inimesi ka, kes tulevad ja tegelikult neid ei huvitagi see eriala.”
Karjääriõppe kursus ise kestab kaks nädalat, millest esimene koosneb loengutest.
Kuna noorel napib kogemusi ja enesekindlust, on loengud valitud sellised, et suurendada enesekindlust ning töö ja edasiõppimiseks vajalike põhioskuste omandamist.
Teisel nädalal toimuvad praktilised meistriklassid, proovida saab üht-kaht eriala.
Koostöö tugevus
Õppe- ja nõustamistegevus käib paralleelselt kõigis neljas koolis.
“Kui meie kandi noor tahab näiteks hobumajandust õppida, siis ta saab minna Järvamaa kutsehariduskeskusesse,” tõi Väät näite.
Varemalt omandatud kutse- või muu haridus või lõpetamata jäänud haridus takistuseks ei saa, igal projektis osalejal on õigus individuaalsele nõustamisele, kas siis karjäärialasele või psühholoogilisele.
Järvamaa kutsehariduskeskuse täiskasvanute koolitusjuht Gärt Filippov rääkis, et noorte leidmisega ei ole probleemi, selleks tehakse iga päev koostööd kohaliku töötukassaga ning soovijaid oleks ilmselt isegi rohkem.
“Seda näitab juba täiskasvanuõpegi,” lisas ta.
Koolitusjuht ennustas, et ilmselt soovivad noored kätt proovida rohkem nendel aladel, kus reaalselt midagi ka töö käigus sünnib. Keskuses on noortel võimalik kõikide erialadega tutvust teha ja kool on selles suhtes väga paindlik.
“On suur rõõm, et sadade pakkumiste seast just see projekt toetust sai,” rõõmustas ta ning lisas, et ettevõtmise tugevus on see, et koostööd tehakse maakondade vahel.
Väike-Maarja õppekeskuses on lisaks teistele võimalik projektis osaleda ka erivajadustega noortel.
“Meil on selles kõige suuremad kogemused,” viitas õppekeskuse direktor Raili Sirgmets sellele, et koolis saab õppida ka lihtsustatud õppekava alusel.
Kui palju selliseid noori on, selgub augustis, kui hakatakse komplekteerima õpperühmi.
• Projekt sai toetust Euroopa Sotsiaalfondi taotlusvoorust “Õppijakeskse ja uuendusmeelse kutsehariduse arendamine ning elukestva õppe võimaluste laiendamine”.