Eelmine aasta lubas loomakasvatajail veidi kergemalt hingata, sest piima kokkuostuhind kerkis. Vanad võlad ootavad aga maksmist. Tänu Vene turule saadakse rohkem tulu sigade müügist.
Põllumehed toibuvad tasapisi kriisist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Piima eest said karjaomanikud mullu juba enam raha, aga eelneva kehva sissetulekuga aasta võlad ootavad maksmist. Seakasvatajad võisid mullu end kindlamalt tunda, sest teraviljahind oli veel odav ja mõned kasvatasid vilja ka ise. Küll tunneb Eesti Seakasvatajate MTÜ juhataja Riho Kaselo ebakindlust tulevikku vaadates: “See aasta ei tarvitse nii hea tulla, sest teraviljahind on lakke tõusnud.”
Triigi Farmer OÜ loomakasvatuse juht Lii Kullamaa on eelmise aastaga päris rahul. Üle paarisajapealises karjas andis lehm keskmiselt 8000 kilo piima, tervelt 500 kilo rohkem kui varasemal, 2009. aastal.
Piimaraha võlgu
See tähendab rohkem raha, seda enam, et piima eest makstakse 4,85 krooni kunagise 3 krooni asemel. Muret teeb aga see, et detsembrikuu raha on piimatööstus ettevõttele võlgu. “Viimati saime 20. jaanuaril novembrikuu raha,” ütleb Kullamaa.
Lii Kullamaa kurdab, et kuuma suve tõttu läks lehmi ka karjast välja. “Eks kõrge piimatoodang kurnab neid omajagu,” arvab loomakasvatuse juht. Triigi Farmer kasvatab ise ka teravilja, mistõttu ei sõltu nii palju kui mõni teine farm kõrgele kerkinud viljahinnast. “Eks me oleme vähehaaval vilja juurde ka ostnud, siis, kui hind veel odav oli,” tunnistab ta.
Lii Kullamaa ootab pikisilmi aega, kui lüpsikarja saaks kolida uude farmi. PRIA-lt saadud toetuse abil ehitatud laudahoone on valmis, raha ei ole aga lüpsiplatsi ehitamiseks. “Vahepealne kehv aeg pani ehituse seisma ja pank pole seni meile laenu andnud. Omavahenditest me lüpsiplatsi ei raja,” tunnistab Kullamaa ja loodab, et saab lähiajal siiski pangaga kokkuleppele.
Seakari arvukam
ASil Ruiksi Mõis on praegu 6000 siga. “Suurendasime karja,” nendib omanik Väigo Pihlak. Ruiksi Mõisast sõitis eelmisel aastal Venemaale üheksakümmend protsenti turule minevatest sigadest. “Mul on juba pikaaegsed suhted Novgorodi lihakombinaadiga ja raha kättesaamisega pole seni probleemi olnud,” on Väigo Pihlak sealsete äripartneritega rahul. Ostjad tulevad sigadele järele, samuti on neid siit ise kohale veetud.
Seakoormad Luhamaa piiripunktis kaua järjekorras ei oota, rohkem aega kuluvat piiriületamiseks tagasisõidul. Eluskaalu lihakilo hind küünib Pihlaku sõnul koos veoga kahekümne kroonini, niisugust hinda Eestis ei pidavat saama. Väigo Pihlak räägib, et Ruiksi Mõisal on ka omal väike tapamaja, kust liha müüakse.
ASil Ruiksi Mõis on käsil seafarmi rekonstrueerimine, varsti saab valmis igati nüüdisaegne emistesigala. Muretsema paneb omaniku aga järjest kallinev viljahind. Maikuuni tuldi toime küll oma teraviljaga, aga tasapisi uurib Pihlak, kust odavamalt võimalik osta.
Virumaa Põllumeeste Liidu juhataja Ülo Niisukese arvates ei ole põllumeeste elu siiski praegu nii roosiline, kui kõrvalseisjale paista võib. “Olgugi et piima kokkuostuhind on tõusnud, on samamoodi kerkinud ka vilja ja sellest tingitult jõusööda, samuti elektri ja kütuse hind. “Viimasel ajal on mitu piimatootjat kurtnud, et kombinaat ei maksa õigel ajal piima eest,” ütleb Ülo Niisuke. Küllap rahaliste raskuste tõttu vähendatakse ka lehmakarja. Küll annavad lehmad aasta-aastalt rohkem piima, mis on järjekindla tõuaretustöö ja täpse söötmise tulemus. Keskmine piimatoodang lehma kohta on Eestis viimased kaheksa aastat vaid suurenenud.
Loomade arv Lääne-Virus
• Piimalehmad
2010 - 11 500;
2009 - 12 000
• Sead
2010 - 58 800;
2009 - 51 500
• Lambad-kitsed
2010 - 7000
2009 - 5100
Statistikaamet