Haldusreform pöörab valimiskogus asjad segi

Mailis Reps
, keskerakonna presidendi­kandidaat
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mailis Reps.
Mailis Reps. Foto: Internet

Presidendivalimiste liikumine riigikogust valimiskokku on minu hinnangul rõõmustav ja olen veendunud, et seda kogu Eesti ühiskonnale laiemalt. Omavalitsusjuhid, kellega olen viimastel kuudel kohtunud, teavad, et prognoosisin taolist situatsiooni juba mõnda aega tagasi. Loomulikult oleks minagi eelistanud, et riigikogu liikmed näitavad üksmeelt ning ühiselt näiteks minu kandidatuuri taha koonduvad, aga kuna tõenäosus selleks oli väiksevõitu, tuli nentida, et just valimiskogul on suurim võimalus valida Eestile parim president.

Kui arvestada, et seekordsed presidendivalimised on viimased, kus maapiirkondadest tulevate valijameeste osakaal veel nii märkimisväärne on, võib öelda, et riigikogus toimunud voorude suurimad võitjad on just valijamehed. Ei ole mingi saladus, et maapiirkondades tuntakse praeguse valitsuskoalitsiooni suhtes väga suurt pahameelt. Võib võrdlemisi kindel olla, et see meelsus kandub ka valimiskogusse. Valimiskogu peegeldab parimal moel Eesti tänast arvamust. Seni, kui Eestis pole seadustatud presidendi otsevalimisi, pean ma just valimiskogu parimaks kohaks, kus suuri otsuseid langetada.

Presidendivalimiste valimiskokku siirdumine rõõmustab mind ka seetõttu, et see sunnib kõiki kandidaate senisest enam siseriiklikele probleemidele tähelepanu pöörama. Enne valimisi oli meile selge, et haldusreformist kujuneb praeguste valimiste üks põhiteema ning kandidaadid peavad kujundama selged seisukohad maaelu küsimustes. Need on teemad, mida kohalikud vallajuhid pidevalt tõstatavad, kuid millega riigijuhid tegeleda ei taha. Nüüd on need küsimused aga suurelt laual.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles