Möödunud aastal maksis PRIA (Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet) enim toetusi välja Tartu- ning Harjumaale. Kolmandal kohal on Lääne-Virumaa üle 26 miljoni euro (pea 409 miljoni krooni) väärtuses makstud toetustega.
Maakonda tuli üle 26 miljoni euro PRIA toetusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suurimad summad PRIA toetusmeetmetest Lääne-Virumaale tulid ühtse pindalatoetuse, põllumajanduskultuuride täiendava otsetoetuse ja Natura 2000 toetuse erametsaomanikele toetusskeemidest.
PRIA Viru regiooni juhataja Heldur Kiima sõnul on pindalapõhiste toetustena makstavad summad suured kogu Eestis, kuid Lääne-Virumaa paistab siingi välja. “Pindalatoetuste summad on ühed suuremad maakondade lõikes meil. See on tänu sellele, et toetust makstakse hektaripõhiselt ning meil on põllumajandusmaad teistest tunduvalt rohkem. Ka taotlejate arv on riigi üks suuremaid,” selgitas Kiima.
Pindalapõhised toetused
“Aktiivsus pindalatoetuste taotlemisel on eelmise aastaga võrreldes tõesti tõusnud. Aga kuigi toetusaluse maa üldpind on suurenenud, näitab statistika, et see toetus on tulnud pigem põllumajandusmaa hooldamise, eelkõige rohumaade niitmise arvel, mitte teravilja ja teiste kultuuride aluse pinna suurenemise tõttu,” ütles PRIA peadirektori asetäitja Ahti Bleive.
Põldude hooldamiseks läks enim raha Väike-Maarja valda, Vinni valda ja Kadrina valda.
Lisaks maksis PRIA maakonda ühikupõhiseid toetusi keskkonna ja paikkonna säilitamiseks kokku üle 4,9 miljoni euro (üle 77,4 miljoni krooni).
Toetus erametsaomanikele
Natura 2000 ala maismaal on pindalaliselt kokku 692 000 ha ning sellest erametsamaad umbes 84 000 ha. Natura 2000 alal asuva erametsamaa kohta antava toetuse eesmärk on kaasa aidata erametsamaa säästvale kasutusele, kompenseerides metsaomanikele kaitsealuste metsaalade majandamisel saamata jäänud tulu.
Rakvere Metsaühistu juhatuse esimehe Lauri Salumäe sõnul võimaldab toetus metsa säilitada. “See toetus kompenseerib saamata jäänud tulu ehk siis toetust saavad looduskaitsealadele jäävate metsade omanikud selleks, et säilitada metsade seisukord, seega nad loobuvad puidu müügist saadavast tulust,” selgitas Lauri Salumäe, kelle arvates võiks seesugune säilitamine ja selle eest kompensatsiooni saamine näiteks sada aastat järjest anda kindlasti suuremat tulu, kui kogu metsa korraga mahamüümine.
Natura 2000 metsasäilitamise toetust tuli möödunud aastal Lääne-Virumaale kokku
152 374 eurot (pea 2,4 miljonit krooni) - enim Vihula valda, Kadrina valda ning Vinni valda.
Lisaks niinimetatud ühikupõhistele toetustele, mis eelkõige on mõeldud keskkonna säilitamiseks, tegevuse jätkamiseks ning ka kadumisohus loomade kasvatamiseks, pakub PRIA mitmeid investeeringutoetusi, mille abil on võimalik kas taastada või ehitada uusi hooneid või soetada tegevuseks vajalikku tehnikat.
Investeeringutoetused
PRIA Viru regiooni juhataja Heldur Kiima kinnitusel on populaarsemad investeeringutoetused mikropõllumajandusettevõtte investeeringutoetus masinatele ja seadmetele ning loomakasvatusehitise investeeringutoetus.
“Nüüd on investeeringutoetused muutunud väga populaarseks, selle tingivad nii loomakasvatusettevõtetele seatud nõuded kui tõenäoliselt see, et ettevõtetel on jälle olemas projekti omaosaluseks vajalik raha ja pangalaenudki on taas kättesaadavamateks muutumas,” rääkis Heldur Kiima, märkides, et 2010. aasta lõpus olid taotluste arv ja taotletavad summad suuremad kui 2009. aastal samal ajal.
Tamsalu valda tuli möödunud aastal kokku enam kui 3,6 miljonit eurot toetusraha. Sellest investeeringutoetusi loomakasvatusehitiste tarvis ja põllumajandusettevõtete arendamiseks umbes 1,3 miljonit eurot (üle 20 miljoni krooni).
Vallavanem Toomas Uudeberg arvas, et põllumeeste võime raskel ajal investeerida näitab firmajuhtide hästi läbi mõeldud ja õigeid otsuseid, head majandamise oskust ning sihikindlust.
Kuigi enamik neist investeeringutest on suunatud hoonetesse, tehnikasse ja tehnoloogiasse ega loo üldjuhul juurde töökohti, on see Uudebergi hinnangul vallale siiski kasuks. “Uus tehnika ja tehnoloogia väärtustavad töökohtade sisu ja annavad maale tänapäevaseid teadmisi nõudvaid töökohti,” märkis Uudeberg ning avaldas lootust, et ehk hoiavad paranenud töötingimused ka noori linna minemast. Vähem tähtis ei ole Tamsalu vallavanema sõnul seegi, et uued tehnoloogiad säästavad loodust.
PRIA maksis 2010. aasta jooksul põllumajandustootjatele, metsandus- ja kalandussektori esindajatele ja maaelu edendajatele kokku 4,07 miljardit krooni toetusi. Toetusi oli 76 liiki ning raha määrati kokku 70 573 taotluse alusel. Mulluste toetuste summa oli 2009. aastaga võrreldes üle 0,7 miljardi krooni suurem.