Andrus Mänd: Kodanikuühiskond peab käima käsikäes ärisektoriga

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andrus Mänd
Andrus Mänd Foto: Erakogu


• Virumaa Teataja andis tänasest võimaluse igal erakonnal korra end arvamusküljel tutvustada.
• Loosi tahtel saab kolmandana võimaluse Eesti Kristlike Demokraatide kandidaat Andrus Mänd.
• Riigikogu valimised on
6. märtsil.

Õige pea jõuab taas kätte aeg, mil iga inimene saab teha oma lükke suure poliitikapalli veeremises, et üritada anda sellele veeremisele oma äranägemise järgi õigem suund. Kahju on sellest, et suur hulk inimesi peab oma üksikut häält väheoluliseks ning poliitikapalli lükata ei üritagi.


Küll on aga hiljem valitsuse tegevust kritiseerida tore – see on ülim silmakirjalikkus. Iga hääl on oluline ja kui seda mõtteviisi ka lähikondlastega jagada, saab vähesest palju. Isiklikult arvan, et tuleb investeerida aega, energiat ja raha Eesti riigi arengusse, et ka meie lastel oleks siin hea elada. Iga endast lugupidava kodaniku kohus on valimas käia.
Kandideerin riigikogu valimistel teist korda Eesti Kristlike Demokraatide Lääne-Virumaa esinumbrina. Olen veendunud, et leidub mitmeid teemasid ja valdkondi, mille arengule suudab EKD Toompeal paremaid suuniseid anda. Olen kogu elu olnud ühiskondlikult aktiivne inimene, kuuludes mitmesse vabaühendusse Lääne-Virumaal, puutun kokku inimestega igast ühiskonnakihist.


Tärkav kodanikuühiskond


Rõõmus meel on selle üle, et Eestis on tärkamas kodanikuühiskond. Pean seda äärmiselt oluliseks osaks meie riigi positiivses arengus. Riigi ja ühiskonna juhtimine ilma kodanikepoolse tagasisideta ei saavuta kunagi head tulemust.


Aastaid vaid poliitik olles, kaob nii mõnelgi reaalsustaju. Seda on näha mitmes värskelt vastu võetud seaduses, kuna neid tuleb kohe muutma hakata! Seaduse jõustumisel selgub, et näe, reaalsesse ellu pannes tekib probleeme. Siin tulebki mängu sotsiaalne sidusus.
Info ja teave peavad ületama ühiskonna erinevaid kihte ja andma tagasisidet. Näen siin lahendust just kolmanda sektori vallas. Kolmas sektor ehk siis mittetulundussektor - need ettevõtmised ja algatused, mis ei kuulu riigivõimu ega ka äriettevõtmiste alla. Väidan, et Eesti riigis on veel palju avastamata potentsiaali.


Oluliseks panuseks nii kogukonna arengu kui ka riigi juhtimise juures saavad olla vabaühendused. Vabaühendused kujutavad tihti oma liikmeskonna näol lausa tervet läbilõiget ühiskonnast - laudatöölisest ja saekaatrimehest tippjuhtideni välja.
Riik on hakanud rohkem aktsepteerima vabaühendusi, kuid neid tuleks võtta väga oluliste partneritena riigijuhtimises ja võtmena kogukonna arengus.
Me näeme oma lähiajaloost, et riik ja valitsus ei jaksa pidevalt kõiki olulisi teemasid üleval hoida. Miks ei võiks kuidagi aidata kolmas sektor? Võttes osa kolmanda sektori toimetustest, olen korduvalt näinud, kui palju suudab kogukonda positiivses suunas mõjutada üks aktiivne kodanik. Meie maal leidub häid inimesi palju.


Üheks avastamata ressursiks on meie maal ka kirikud ja kogudused, samuti kristlikud organisatsioonid. Nende panus kogukonda on tegelikult suur, nimetades siin näiteks sotsiaalabi, nõustamised ja ka ühiskonnakihtide kokkusulatamise. Arendada ja kasutada tuleb neid ressursse, mis meil on juba olemas.
Kodanikuühiskonna areng ja vabaühendused ei vastandu ärisektoriga - need peavad käima käsikäes, keegi peab ju ka ressurssi tootma.
Pooldan igati ettevõtluse arengu soodustamist. Siinkohal pean silmas seda, et hakkajal inimesel oleks head soodustused äri alustamiseks.


Väiketalude elustamine


Samuti tuleks soodustada maapiirkondades väikeettevõtete tegevusi, et arendada maaelu ja anda tööd töötutele. Väiketalud võiks elustada. Praeguse seisuga on Eesti põllumajandus vaid üksikute suurtootjate käes, kes ka enamiku toetustest endale saavad. Tihti kuuluvad need ettevõtted veel välisinvestoritele ja kogu kasum viiakse riigist välja. Ma ei pea seda õigeks.
Ka väiketaludel võiks olla mingisugune parem ellujäämisvõimalus - see tooks paljudele inimestele leiva lauale. Eestis peab olema võimalik elada ka maapiirkonnas inimväärset elu, mis eeldab infrastruktuure, esmatarbekaupu ja olulisi teenuseid.


Riigi panus töötute ümberõppele on oluline. Samas ei pea ma õigeks, kui noor, kes just on kutsehariduse saanud, end kohe ümber koolitama asub. Õige amet tuleb varem valida. Riik vajab spetsialiste igal alal ja igakülgne investeering haridusse on meie riigi tulevik. Ma ei kritiseeri kogu selle jutu juures meie praegust valitsust.
Eesti on mitmes vallas arenenud, aga leian, et on teemasid, mida EKD saaks paremini riigikogus esindada kui praegused valitsuserakonnad.


Miks just Eesti Kristlikud Demokraadid? Erinevusi teiste erakondadega on mitmeid.
EKD ei ole struktuur, mida on vaja kogu aeg tohutult finantsiliselt toita, et süsteemi püsti hoida. Pigem on tegemist mobiilse sotsiaalse võrgustikuga, mis suudab probleemidele kiiresti reageerida.
Meie riigikogu vajab EKD näol ühiskonna ja lihtinimeste huvide esindajaid. EKD jäi küll viimastel valimistel riigikogust välja, aga usun, et paljud kodanikud nõustuvad sellega, et riigikogu vajab veidi “värsket verd”.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles