Lillad karud aitavad saada kiusamisest vabaks

FOTO: Marianne Loorents

Lillad karud aitavad saada kiusamisest vabaks.

​Taani päritolu lillad karud on aidanud lasteaedades ja koolides ennetada solvanguid ja kaklusi ning nende tagajärgi. Programmiga “Kiusamisest vabaks!” on maakonnas liitunud 15 lasteaeda ja kuus kooli. Kesknädalal jagati keerulises, kuid tulemuslikus ennetustöös kogetut.

“Mulle meeldib see mõte, kuna olin koolikiusamise ohver,” lausus üks ema südamlikult, kui lasteaias paluti vanematelt tagasisidet programmi eesmärgilisuse osas. Emad ja isadki on kaasatud hea-olemise-projekti. Kõik saab alguse julgusest, sallivusest, austusest ja hoolivusest.

Rakvere põhikooli (RPK) õpetajad Karin Keskla ja Piret Strömberg on näinud oma klassi laste pealt, et karu aitab lapsi, kes hädas või kes on loomult vaiksed muretsejad. “Mõnda last ei saagi muidu rääkima, ainult karuga. Meil oli juhus, et laps ei suutnud murest rääkida, pani kirja karu postkasti ja arutlesime sel teemal,” jutustas Strömberg.

RPK õpetajad rääkisid, et karude tegemised on kirjas klassi blogis ja veebipäevikus, nii suur mõmmi kui ka väikesed mõmmikud on käinud ekskursioonidel ja laste kodudes.

“See toimis. Olen veendunud, et karu abil on kiusamine vähenenud,” ütles õpetaja Strömberg.

Rakvere gümnaasiumis (RG), kus õpilased on kahes koolimajas, otsustati suured ja väikesed käsikäes tegutsema panna. Kooli õpetaja Mare Kütt lasi lastel rääkida, kuidas 1. ja 4. klassi kaaslased kokku sobisid. Tutvumisüritused, tammede istutamine, piparkookide ja täringute meisterdamine – see kõik andis kindlustunde, et ollakse hoitud ja kaitstud. “See oli mõnus tunne, kõik olid õnnelikud, kui saime suurtega olla,” märkis “väike” Teele.

Lapsevanem Viivika Roostar, kelle tütar osales RG väikeste ja suurte projektis, rääkis, et tema meelest aitas selline võimalus kergemini kooliga kohaneda. “See, et väikesed on suurte šefluse all, tähendas, et mu laps oli hoitud, kaitstud ja turvatud. See kõik tundus imeline,” ütles Roostar, Rakvere Triinu lasteaia õpetaja.

Kunda Kellukese lasteaia õpetaja Kristel Nael rääkis, et lapsed said oma karudele panna nime. “Meil on Issi, Šurik ja Buratino,” ütles Nael ja märkis, et õpetajad panid suurele karule nimeks Bruno, kellest sai rühmale Une-Mati sümbol.

Vinni lasteaia õpetaja Heli Arge kogemus oli teist laadi. Ta julges öelda, et neil ei hakanud programm tööle. Esialgu. “Meil oli šokk, teoorias oli kõik kena, kuid kui aruteluring sai läbi, siis lendasid karud minema,” rääkis Arge.

Uue rühma, 16 sõimelapsega julges õpetaja uuesti proovida – ja pisikesed võtsid naerunäoga mõmmiku omaks. 

“Kui lapse tuju on paha, siis küsin ikka, et kas tahad karu juurde minna ja ta kaissu võtta,” rääkis Arge, kinnitades veelkord tõsiasja, et pildid või jutud karudest on igatsust tundvatele väikestele aken koju.

Tagasi üles