Vastukaja: riigigümnaasium ja hariduspoliitika – kas ongi aeg mässata?

Urmas Nõmmik
, Rakvere gümnaasiumi vilistlane, Tartu ülikooli õppejõud, Tamsalu valla elanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Urmas Nõmmik.
Urmas Nõmmik. Foto: Meelis Meilbaum

Nüüd on see siis käes. Riigigümnaasiumi üle otsustamise aeg Rakveres, aga tegelikult kogu Lääne-Virumaal. Senised kirjutised on andnud mõista, et nii lihtsalt see otsus ei sünni. Või kui sünnib, siis on täheldada mõningast pikaldase pahameele ohtu. Soovin siinse kirjutisega juhtida tähelepanu kahele asjaolule: vaatevinklile väljastpoolt Rakveret ning Eestis ohtliku piirini jõudnud hariduspoliitilistele tendentsidele.

Olgu sissejuhatuses nimetatud seegi, et mu mure on seda suurem, et näen töötamise tõttu Tartu ülikoolis samasuguseid ohtlikke tendentse ka kõrgharidus- ja teadussfääris. Need arengusuunad võimendavad üksteist ning panevad küsima: kas on aeg mässata, sest kaalul on eesti keele ja kultuuri ning meie asustusstruktuuri püsimajäämine?

Kõiki neid, kes kalduvad toetama Rakverre riigigümnaasiumi loomise ideed, kutsun esmalt tunnistama vastutust kogu maakonna elanikkonna ees. Rakverre riigigümnaasiumi loomine ei tähenda mingit ühekordset toredat raha ja investeeringut, vaid pisut pikemas perspektiivis kardetavasti põhimõttelist otsust kogu maakonna elanike eest, millised on edaspidi nende gümnaasiumihariduse võimalused. See, millele Aleksander Bankiir ja Urmo Kübar tähelepanu juhtisid, on sügavalt õige. Rakvere ei tohi teha otsust riigigümnaasiumi kohta ilma teiste omavalitsusteta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles