Eesti beluuga plaanib Aasia turge vallutama minna

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tuurlaste sugukonda kuuluv beluuga on kala, mille mari ja liha on maailmaturgudel kõrgelt hinnatud.
Tuurlaste sugukonda kuuluv beluuga on kala, mille mari ja liha on maailmaturgudel kõrgelt hinnatud. Foto: Reuters

Enne 2008. aastal alanud majanduskriisi peeti plaane rajada Tamsalu valda Sääse alevikku vääriskalakasvandus, kuid tookord jäi projekt pooleli, nüüd soovib  firma WinWin Energy juhatuse esimees Vahur Talv sinna beluugafarmi rajada.

Vahur Talv on enda sõnul kontaktis olnud mitme Euroopa firmaga, kes pakuvad kalafarmi sisustamise, projekteerimise ja rajamise komplektset teenust ning kellel on selles valdkonnas aastatepikkune kogemus.

“Toodangu turustamiseks olen kaardistanud riigid ja firmad, kes nõustuks ostma kogu toodangu, ning teinud turuuuringuid Jaapani, Hiina ja Lõuna-Korea kohta.

Kasutades isiklikke kontakte Jaapanis, olen sõlminud suusõnalised kokkulepped, et kui kalafarm rajatakse, siis ollakse nõus allkirjastama pikaajalised ja siduvad tarnelepingud. Mis puudutab kauba tarnimist, siis kaaviar saadetaks tellijaile lennutranspordiga, ülejäänud toodang meritsi konteineritega. 80% toodangust läheks Aasiasse, 20% mujale Euroopasse,” kõneles Talv.

Ettevõtjal tekkis mõte rajada kalafarmi juurde ka teadus- ja õppekeskus, kuhu oleks kaasatud Tallinna tehnikaülikooli teadlased, samuti toimuks seal tulevaste kalakasvatusspetsialistide väljaõpe.

Mahukas projekt

Vahur Talv rääkis, et tema koostatud projekt näeb ette ehitada kolm tootmismoodulit kogupinnaga 33 000 ruutmeetrit.

“Seal kasvatataks beluugat kuni 780 tonni. Aastatoodang oleks kuni 250 tonni beluuga liha ja kuni 13 tonni kalamarja. Rajada tuleks oma biopuhasti ja tootmiskompleks. Farmi alla jääva kinnistu suurus oleks 14-20 hektarit. Läheduses peab paiknema gaasitrass, sest küttesüsteemid rajatakse gaasküttele, samuti gaasiturbiin, mis on vajalik, kui tekib voolukatkestus,” tutvustas Talv projekti.

Vahur Talv selgitas, et maapõues peavad olema küllaldased mageveevarud, sest kalabasseinide täitmiseks läheb algul vaja 3000-3500 kuupmeetrit vett, hiljem 3-4 kuupmeetrit päevas. Kalafarmiga saaks luua 75-80 uut töökohta.

“Muret tekitab töökohtade komplekteerimine. Selleks oleks vaja oma elamurajooni, et siduda inimesed ettevõttega ja sellega vähendada tööjõu voolavust,” kõneles Talv.

Projekti teokstegemiseks läheks vaja 45 miljonit eurot. “Kalafarmi kompleksi väljaehitamisele kulub kaks aastat ja projekti tasuvusaeg on kuus kuni kaheksa aastat,” märkis Vahur Talv.

Kuigi kalafarmi rajamise teine variant on, et farm asub järve või jõe läheduses, arvestatakse endiselt Sääsele rajamise võimalustega. Tamsalu vallavanem Toomas Uudeberg ütles, et kalakasvatuse rajamisest on investorid temaga varasematel aastatel juttu teinud. “Sääsel on kalafarmi rajamiseks sobiv kinnistu, mille ostmiseks saab omanikega läbirääkimistesse asuda. On vee- ja elektriressursid, töötajate tarvis elamukompleks, kus vabu kortereid nii ostmiseks kui üürimiseks,” kõneles ta.

 Praegu puudub aga gaasitrass. “Juba mõnda aega on plaanis Väike-Maarja vallas Kaarmal asuv gaasitrass ehitada läbi Sääse aleviku Tamsalu linnani. Siis laheneks ka kalafarmi varustamine vajaliku gaasiga,” sõnas ta.

LHV Panga juhatuse esimees Erki Kilu kommenteeris, et kalakasvatuse projektid on Eestis viimasel ajal populaarsemaks muutunud.

Äri võimalused

 “Seda tänu Euroopa toetussüsteemidele, mis lubavad meil tootmise hinda veidi madalamaks saada kui turul, kuhu eksporditakse ja kus sellises mahus toetust ei rakendata,” selgitas Erki Kilu. Pankur lisas, et Jaapan ja Lõuna-Korea on turud, kus osatakse värsket kala väga hinnata ja kus on ka korralik konkurents. “Vahemaa siit sinna on ikka väga pikk. See toob kaasa omad riskid ja suurendab märkimisväärselt projekti kulupoolt,” märkis Erki Kilu.

Swedbanki põllumajandussektori juht Meelis Annus ütles, et tegemist on projektiga, mis vajab põhjalikku analüüsi ja läbimõeldud tegutsemist. “Et Aasia turgudel edukalt kan­da kinnitada, on tarvis hästi toimivat logistikat, arvestatavaid kaubakoguseid ja isiklikke kontakte kohalike ärimeestega, kes meie toodangust on huvitatud,” rääkis Annus.

Sääse

• Alevik Tamsalu vallas.

• 428 elanikku.

• Omaaegne Põdrangu kolhoosi keskus.

• Praegu tegeletakse alevikus põllumajanduse ja väikeettevõtlusega.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles