Lapsed väärivad tõhusamat toetust

Kairit Pihlak
, Sotsiaaldemokraatlik Erakond
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sotside Rakvere linnapeakandidaat Kairit Pihlak.
Sotside Rakvere linnapeakandidaat Kairit Pihlak. Foto: Erakogu

Eesti perepoliitikas on kaks teed. Esimene on jätkata senise poliitikaga, kus sotsiaalkaitse kulutused ühe elaniku kohta on Euroopas ühed madalamad, kus peretoetuste kogusumma jaguneb eelkõige suurema sissetulekuga perede vahel.

See tee keskendub kõrge vanemahüvitise säilitamisele, arvestamata kõikide laste üleskasvatamise tegelikke kulusid. Olukorras, kus suur osa Eesti lastest elab vaesuses, lähtutakse sellise poliitika puhul põhimõttest, et enne saame rikkaks, siis vaatame, mis lastest saab.

Teine on sotsiaaldemokraatlik tee. See on tegelik liikumine ihaldatud põhjamaise heaoluriigi suunas. See tee vajab paraku uut algust ka mõtteviisis. Sot­siaal­demo­kraatide eesmärk on luua kõikidele peredele võimalused tervete ja tublide laste kas­vatamiseks.

Kõige olulisem meile on lastetoetuse kolme­kor­distamine. Senine lastetoetus (300 kr) on olnud hulk aastaid ühesugune ja selle väärtus ehk ostujõud juba mitmekordselt langenud. On viimane aeg maksta igale lapsele kuni 19aastaseks saamiseni ligi 1000 krooni ehk 60 eurot kuus.

Tänaseid lapsevanemaid ei aita kuidagi tulevikus makstav emapension. Samas on üsna kindel, et ka tänased vanavanemad on ainult siis õnnelikud, kui nende lastelastel hästi läheb, kui lastel on kõht täis, nad saavad huvikoolis käia ja ei pea kõrvale jääma teatrikülastusest või klassiekskursioonist. Universaalne lastetoetuste süsteem ei jaga lapsi rikasteks ja vaesteks, pigem jagab väärtushoiakut, et iga laps väärib parimat just täna.

Aina enam tuleb infot koolidest, kus on märgatud, et koolilõuna on paljudele lastele ainus toit päevas. Seetõttu peavad tasuta koolitoitu saama ka gümnaasiumiklasside õpilased. Samuti on aeg lõpetada olukord, kus rääkides tasuta haridusest, peavad gümnaasiumis õppijad ostma suure summa eest töövihikuid.

Selline varjatud õppemaks peab lõppema ja keskharidus muutuma ka tegelikult maksuvabaks. Perele on suur vahe, kas elatist teenib üks või kaks pereliiget, seetõttu kahekordistame üksikvanema lapse toetuse. Kõik selle nimel, et lävepakk elluastumiseks oleks vähemalt lastel enam-vähem ühel kõrgusel.

See on võimalik, kui suudame mõtteviisi muuta. Kui oleme valmis paind­likumalt suhtuma maksusüsteemi, suunates ühiselt teenitud rikkust sinna, kus enim pitsitab. See on võimalik, kui sõna “mina” asemel hakkame veidi rohkem mõtlema sõnale “meie”.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles