Uue valitsuse vastuolulisest majanduspoliitikast ja selle mõjust

Einar Vallbaum

FOTO: Erakogu

Eesti majandusest pole pikka aega midagi head räägitud. Pigem vastupidi. Majanduskasvu niigi mikroskoopilisi prognoose langetatakse peaaegu igas kvartalis, ettevõtjad on rahulolematud aktsiisipoliitikaga ning valitsus omakorda vähese ekspordi ja tootlikkusega. Eelmise aasta 1,1%-line majanduskasv asetas meid Euroopa Liidu liikmesmaade majanduse kasvutempo alumistele pulkadele ning ka käesolevaks aastaks pakub OECD Eesti majanduse kasvuks samasugust numbrit. On selge, et kõigest peenhäälestusest majanduse arenguks ja turgutamiseks ei piisa, tarvis on suuremaid reforme ja muudatusi.

Uue valitsuse majanduspoliitilised punktid on palju enamat kui peenhäälestamine. Põhieesmärgiks on kiirem majanduskasv ja Eesti konkurentsivõime suurendamine. Esimesele on panustatud madalat ja keskmist palka teenivate inimeste maksukoormust vähendades ja maksuvaba tulu tõstmisega 500 euroni kuus. See on oluline võit nendele, kes teenivad kuni 1758 eurot kuus, sest neile jääb senisest oluliselt rohkem raha kätte. Aga see on võit ka kogu ühiskonnale ja majandusele, kuna praegu on majanduskasvu vedajaks just tarbimine ning on üsna tõenäoline, et rohkem kätte jäänud raha läheb vajalikeks kulutusteks ja otse tarbimisse. Loomulikult tuleb aru saada, et ka parima tahtmise juures kõik koalitsioonileppest võita ei saa ning kõrgepalgalised selle muudatuse üle ilmselt väga ei rõõmusta, ent üldise majanduse hüvanguks on see oluline muudatus.

Kindlasti rõõmustavad aga kõrgepalgalised ja ettevõtjad teiste muudatuste üle, mis võimaldavad neil rohkem teenida, enam kokku hoida või efektiivsemalt majandada. Näiteks vähendatakse ettevõtte tulumaksu 14%-le senise 20% asemel juriidilisele isikule regulaarselt makstavatelt dividendidelt. Samuti lihtsustatakse füüsilisest isikust ettevõtjate maksustamist ja aruandlust, mis on aastaid olnud keerulisem kui äriühingute puhul.

    Tagasi üles