35 aastat lennukist unistanud mees ostis omale raudlinnu (1)

Anu Viita-Neuhaus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Dmitry Bilichenko ostis Eurostar EV97 kasutatuna internetist. Sel aastal on ta sellega lennanud rohkem kui 10 000 kilomeetrit.
Dmitry Bilichenko ostis Eurostar EV97 kasutatuna internetist. Sel aastal on ta sellega lennanud rohkem kui 10 000 kilomeetrit. Foto: Gessu Välimäe

Unustage helikopterid, Rakveres on mees, kes ostis endale lennuki. Dmitry Bilichenko unistas tervelt 35 aastat õhusõidukist ja nüüd, mõni kuu tagasi, soetas ta endale kahekohalise Eurostari.

“See oli minu unistus, sellepärast ostsingi. Võttis küll natuke aega, aga täitsin oma unistuse,” rääkis väikeettevõtja Dmitry Bilichenko oma ülikergesse klassi kuuluvast Tšehhi päritolu lennumasinast ilmselge kirega.

Eurostar EV97 on lennuk, mis kaalub 312 kilo. Omaniku sõnutsi on see kiire ja vastupidav. “Tänapäevane lennuk, mis on justkui suure lennuki väiksem variant,” täpsustas omanik.

Kütust võtab uhke raudlind keskmiselt 17 liitrit tunnis.  Dmitry Bilichenko ütles, et seda pole palju. “Võrdlen lendamist autosõiduga. Kui sõidan autoga Riiga, siis liigun 200 kilomeetrit kahe tunniga, lennukiga sõidan tund aega ja mõlemad võtavad 17 liitrit,” tõi ta näite.

Kui mujal maailmas on tegemist populaarse tunnustatud lennukimudeliga, siis Eestis sellist tüüpi lennukeid palju pole. Bilichenko sõnul on Eurostar EV97 vaid kolmel inimesel.

Lennuki hinna kohta märkis selle ärimehest omanik, et see maksis sama palju kui auto. “Muidugi, üks auto maksab sada eurot, teine miljoneid. Uuena on selle lennuki baashind umbes 65 000 eurot. Mina ostsin selle kasutatuna Saksamaalt,” mainis Bilichenko.

Lennukeid saab tänapäeval osta internetiportaalidest nagu autosidki. Bilichenko rääkis, et tema otsis sobivat umbes aasta. “Võid ka kohe osta, kui raha on, aga kui pead leidma kompromissi, siis vaatad seisundit ja hinda,” nentis ärimees.

Juba lapsepõlves, poisikesena mudellennundusringis, unistas Dmitry Bilichenko lenduri elukutsest. Aasta tagasi lõpetas ta Tšehhis piloodikursused: tulevane amatöörlendur tegi kümme eksamit ning võttis lisaks teooria- ja praktikatunde. Lennuki kojutoomine Saksamaalt oligi tema esimene pikem lend oma raudlinnuga. Tänavu on ilmad lubanud tal teha sõite Eestis ning väisata ka Soomet ja Lätit. “Lendasin palju Rakvere kohal – see on hea praktika –, harjutasin maandumist, tegin muid harjutusi. Olen sellel aastal sõitnud umbes 60 tundi,” kõneles Bilichenko. Kui arvestada, et lennuki keskmine kiirus on 180 kilomeetrit tunnis, teeb see kokku enam kui 10 000 kilomeetrit.

Seni pole ettevaatlikul asjaarmastajal probleeme tekkinud. “Ei. Arvestada tuleb ikka sellega, et see on ohtlikum kui auto. See on väikelennuk, ülikerge – juba nimetus räägib tema iseloomust. Tuulega on ta tundlik ja tootja on selleks puhuks seadnud lendamisele piirangu,” rääkis Dmitry Bilichenko, kes enda sõnutsi ei tõuse taeva alla juba siis, kui tuule kiirus on kuus meetrit sekundis. Ta veel harjub ja tutvub oma lennumasinaga.

Praeguste ilmadega, kui lennuk on angaaris talvekorteris, on sellega asjatamist siiski küllalt. “Tehniliste normatiivide järgi tuleb kord kuus teha hooldusprogramm. Ta nõuab hooldust ja tähelepanu,” sõnas omanik. Bilichenko lisas naerusui, et käib seda ka katsumas ja silitamas. “Muidugi, see on minu asi,” lausus Bilichenko, tehes õhus kujuteldava pai.

Mõistagi ootab omanik juba suve, et reisida ja veel rohkem harjutada. “Pean aru saama, mida mina tahan ja tema oskab,” sõnas Bilichenko, kes rändamisele lisaks plaanib teha lennukiga ärireisi.

Mees, kes nimetas mitmel korral lendamist oma kireks, ütles, et teda köidab seejuures lõpmatuse tunne. “See on vabadus. Üles, alla, paremale ja vasakule. Ta on nii kerge, nagu lendaks ise. Alguses oli mul tunne, et see mees, kes lendab, polegi mina. See oli võimas, minu jaoks suur tegu,” kõneles Dmitry Bilichenko, kelle sõnutsi on õhus alati väga põnev. “Kui kõrgus on 300 meetrit, siis on ilusa ilma korral näha isegi Soome, Eestist rääkimata. Sa näed, kui väike on Eestimaa. Ja loomulikult nii ilus.”

Ise nimetab Dmitry Bilichenko oma õhusõidukit kas lennukiks või Eurostariks, aga tema ema kutsub lennumasinat hoopis iseviisi. “Huvitav on see, et minu ema andis talle vene muinasjututegelase, leidliku ja õnnesärgis sündinud Jegori nime,” ütles õnnelik lennukiomanik.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles