Juhani Püttsepp: “Murele on alati mingi lahendus”

Eve Rohtla
, 60+ peatoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kirjanik, bioloog ja õpetaja Juhani Püttsepp armastab inimestega silmast silma juttu ajada. “Siis kuuleb midagi huvitavat,” põhjendab ta. Suhtlusvõrgustikke tema 15 aasta vanuses Inglismaalt soetatud nuputelefonis ei ole. Raamatu “Doktor Haldja lood” juured ulatuvad sajandivahetuse aega, mil 35-aastane Postimehe ajakirjanik Juhani Püttsepp astus sisse pensionieas lastearsti Haldja Kääri koduuksest, et kirjutada lehele haldjalik aastalõpulugu.
Kirjanik, bioloog ja õpetaja Juhani Püttsepp armastab inimestega silmast silma juttu ajada. “Siis kuuleb midagi huvitavat,” põhjendab ta. Suhtlusvõrgustikke tema 15 aasta vanuses Inglismaalt soetatud nuputelefonis ei ole. Raamatu “Doktor Haldja lood” juured ulatuvad sajandivahetuse aega, mil 35-aastane Postimehe ajakirjanik Juhani Püttsepp astus sisse pensionieas lastearsti Haldja Kääri koduuksest, et kirjutada lehele haldjalik aastalõpulugu. Foto: Kristjan Teedema / Postimees

Kirjanik, bioloog ja õpetaja Juhani Püttsepp armastab inimestega silmast silma juttu ajada. “Siis kuuleb midagi huvitavat,” põhjendab ta. Suhtlusvõrgustikke tema 15 aasta vanuses Inglismaalt soetatud nuputelefonis ei ole. Raamatu “Doktor Haldja lood” juured ulatuvad sajandivahetuse aega, mil 35-aastane Postimehe ajakirjanik Juhani Püttsepp astus sisse pensionieas lastearsti Haldja Kääri koduuksest, et kirjutada lehele haldjalik aastalõpulugu.

Kuidas sa doktor Haldja Kääriga kohtusid?

Tartus Tähtvere linnaosas kulgeb Laulupeo puiestee. Seda mööda sammuvad laulupeolised lauluväljakule. Elasime suure perega sel tänaval viietoalises korteris. Kaks maja eemal asus lastearst Haldja Kääri maja. Ta oli mind väiksena tohterdanud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles