Alutagusel avati uus hoolekeskus

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alutaguse hoolekeskust ehitades kasutati passiivmaja elemente: seinad on täiendavalt soojustatud ning katusel paiknevad päikesepatareid.
Alutaguse hoolekeskust ehitades kasutati passiivmaja elemente: seinad on täiendavalt soojustatud ning katusel paiknevad päikesepatareid. Foto: Peeter Lilleväli/Põhjarannik

Teisipäeval Alutaguse hoolekeskust avades tõdeti, et maja on nüüd valmis, hoolekeskus aga veel kaugeltki mitte - sellega on suur töö alles ees.

Avamise ajal oli 104kohalises Alutaguse hoolekeskuses neli elanikku.

“Homme tuleb kolm juurde,” ütles hoolekeskuse juhataja Erika Kruup. “Mõnigi, kes pidi juba varem tulema, lükkas tulemise vahepealse kõva külma pärast edasi.”

“Meid hoitakse siin nagu s...a pilpa peal,” muheles üks keskusse mõneks ajaks tervist taastama tulnud vanahärra. “Tuba on soe ja kõht täis, päeva ajal saab natuke väljas jalutamas käia - praegu ju libe ei ole.”

Esimene uus hoolekeskus

Mööbel on kõigis tubades olemas, sealhulgas erisuguse funktsionaalsusastmega voodid, nõnda et igaühe vajadustest lähtuvalt saab elaniku paigutada just talle sobivasse tuppa. Puudu on veel mõningad eriseadmed ja näiteks käelise tegevuse arendamiseks vajalikud asjad, aga needki jõuavad lähiajal pärale. Igal toal on oma sanitaarsõlm ja igast toast pääseb kinnisele rõdule, mille ülemise osa soojal ajal lihtsalt avatuks saab muuta. Ja loomulikult pääseb igale poole ka ratastoolis liikuja.

Masseerija ja ilusalongi teenuseid on kavas hakata ka väljapoole maja pakkuma.

“Viimasel kolmekümnel aastal ei ole meie maakonnas ehitatud ühtegi uut sotsiaalhoolekandeasutust,” tõdes maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiutalituse juhataja Evi Kruzman.

“Kõik senised kaksteist niisugust asutust on nõukogude ajast pärit ning neid on üksnes kohandatud ja ümber ehitatud. Alutaguse hoolekeskus on esimene, mis on algusest peale ehitatud kõiki nüüdisaja nõu­deid ja võimalusi arvestades.”

Hoolekeskuse maja ehitanud OÜ Ferdmaster juhataja Gert Tartlan kiitis nii hoone projekteerinud A.V.R. Projekti, Mäetaguse vallavalitsust kui sisulist poolt vedanud Erika Kruupi: “Sellise keerulise hoone ehitus saab olla nii kiire ja probleemivaba ainult siis, kui kõik osapooled on hingega asja juures ja püüdlevad ühise eesmärgi poole.”

“Üksteisest hoolimist on meie ühiskonnas väga vähe,” osundas Virumaa praost Avo Kiir presidendi aastapäevakõnet. “Ka sellepärast tuleb tunnustada Mäetaguse valda, kes rajas asutuse, mille ülesanne on anda, jagada - tulust selle puhul kindlasti rääkida ei saa.”

Seest ja väljast korraga

“Seda maja on ehitatud üheaegselt nii väljastpoolt kui seestpoolt,” meenutas Erika Kruup pooleteise aasta tagust aega, mil ta oma õendus-hoolduskodu idee ja Norra partnerite pakutava koolituse jutuga Mäetaguse vallavanema Aivar Surva juurde läks.

Mõndagi tuli ehituse käigus uutele ideedele vastavalt muuta, vaieldi tuliselt, tehti järeleandmisi ja leiti kompromisse.

Tänu koostööle Ida-Virumaa ettevõtluskeskusega said hooldekodu tulevased töötajad 320 tundi põhjalikku koolitust, et maja avamise ajaks kõigiti valmis olla.

“Mul on hea meel, et ühelgi neist ei olnud kogemust sellises asutuses töötamisega - nii sai neid õpetada just nii, nagu see töö peaks käima parimatest eeskujudest lähtudes,” tunnustas Kruup Norra partnereid, kes lisaks kohapeal koolitamas käimisele võimaldasid õppuritele ka õppereisi Norra hoolekandeasutustesse.

“Me usume, et Alutaguse hoolekeskusest saab Eesti parima hooldusteenuse pakkuja, sest siin on ühendatud kompetents, parim praktika ja kirglik pühendumus,” ütles IVEKi juhataja Kadri Jalonen.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles